Läinud aasta oli Eesti õhutemperatuuri mõõtmise ajaloos soojuselt kolmas. Kliima soojenemine ohustab praegu kõige enam viigerhüljest.
Keskkonnaagentuuri andmetel oli detsember üsna erakordne, sest metsas võis leida kukeseeni, jõulude ajal nähti isegi rästikut ja sookurgi.
Keskkonnaagentuuri kliimaosakonna juhataja Jana Põldnurk ütles, et õhutemperatuur on aasta aastalt tasapisi tõusnud.
“2025. aasta oli soojuselt kolmandal kohal, veel soojem oli 2024. aasta ja kogu mõõtmisajaloo soojem aasata oli 2020. Alates 1980 lõpust on teadlased tuvastanud režiiminihke ja sellest ajast kehtib temperatuurianomaalia,” sõnas Põldnurk.
Zooloog Uudo Timm ütles, et loodus reageerib pikemaajalistele muutustele ehk kui detsembris oli kuus plusskraadi, siis võib nii mõnigi liik aktiivsem olla, sest see annab neile teatud eelise.
“Näiteks võib Eestis praegu kohata mitmeid linde, kes tavaliselt peaks olema lahkunud, ja enamus ongi soojematesse kohtadesse läinud, aga rästad, punarinnad, käblikud on kohal. Kui talve ei tule, siis on kevadel neil eelis, et saavad hõivata parimad kohad,” lausus Timm.
Soojema talvega võivad ringi liikuda ka mägrad, kährikud ja isane pruunkaru. Okaspuid ohustavad üraskid jõuavad toota veel ühe põlvkonna. Mõni liik on aga kliimasoojenemise tõttu ka selges ohus.
“Kliimasoojenemisest on ohustatud viigerhüljes, kes vajab poegimiseks jäätunud merd ja mida paremad on jääolud, seda mõnusam tal rajada oma koobas rüsijäässe,” lausus Timm.
Põldnurk nentis, et kliimamuutus on hiiliva loomuga ja Eesti inimesed harjuvad sellega kiiresti, tundes rõõmu sellest, et südatalvel saab rattaga sõita nagu Hollandis.
“Kliimamuutuse märk on lühemad talved ning lume- ja jääpäevade hulk väheneb. Kevad tuleb varem, aga see ei tähenda ilusat ilma, vaid ilm võib olla ka sompus,” sõnas Põldnurk.