Pealtnägijad rääkisid Reutersile, et laupäeva varahommikul oli Caracases kuulda lennukite müra ja valjusid pauke. Linna lõunaosa jäi elektrita ning kahest linna suurest sõjaväebaasist nähti tõusmas suitsu.
CNNi ajakirjanikud olid samuti tunnistajaks plahvatustele ning teatasid, et osa linnast jäi elektrita. Nende sõnul algasid plahvatused umbes kell 1.50 kohaliku aja järgi (Eesti aja järgi kell 7.50) ning kuulda oli nii lennukite kui ka helikopterite müra.
„Üks neist [plahvatustest] oli nii tugev, et mu aknad värisesid,“ ütles CNNi korrespondent Osmary Hernandez.
USA armee pressiesindaja Washingtonis kinnitas teateid plahvatustest Caracases, kuid ei kommenteerinud Ameerika rolli.
Colombia president Gustavo Petro, kes on USA riigipea Donald Trumpi kriitik, kirjutas aga sotsiaalmeedias: „Praegu pommitatakse Caracast. Hoiatus kogu maailmale — Venezuelat on rünnatud. Nad pommitavad rakettidega.“
Venezuela valitsus teatas avalduses, et mõistab hukka ja taunib USA „sõjalist agressiooni“.
Avalduses lisatakse: „Selline agressioon ohustab rahvusvahelist rahu ja stabiilsust, eriti Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas, ning seab tõsiselt ohtu miljonite inimeste elu.“
Avalduses lisatakse, et president on kuulutanud välja eriolukorra.
Tänastele plahvatustele eelnesid kuude kaupa kestnud ähvardused, hoiatused ja narkokaubanduse süüdistused, mida Trumpi administratsioon on esitanud Venezuela autoritaarse presidendi Nicolás Maduro aadressil. USA välisministeerium on nimetanud Madurot „narkoterroristliku“ riigi juhiks, märgib The New York Times.
Trumpi lähimad nõunikud on survestanud viimast Madurot ametist kõrvaldama. Trump on korduvalt hoiatanud, et USA valmistub võtma uusi meetmeid väidetavate narkokaubandusvõrgustike vastu Venezuelas ning et rünnakud maismaal algavad „peagi“.
End sotsialistiks nimetav Maduro on juhtinud Venezuelat alates 2013. aastast. USA ametnikud on kuulutanud ta ebaseaduslikuks riiigijuhiks ning süüdistanud teda narkokaubandusega seotud kuritegelike rühmituste kontrollimises — süüdistused, mida Maduro ise eitab.
Alates augusti lõpust on Pentagon koondanud Kariibi mere piirkonda vägesid, lennukeid ja sõjalaevu. USA sõjavägi on rünnanud ka mitmeid väikseid aluseid, mille kohta Ameerika ametnikud väitsid, et neid kasutati narkootikumide salakaubaveoks. Rünnakutes on hukkunud vähemalt 105 inimest.
Mitmed eksperdid on öelnud, et löögid Kariibi merel kujutavad endast ebaseaduslikke kohtuväliseid hukkamisi. Trumpi administratsioon on aga väitnud, et need on seadustega kooskõlas, kuna USA on narkokartellidega sõjas.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (71)