Tallinna Ülemiste ristmikul laveerivad jalakäijad ja ratturid tihedas autovoos, samal ajal kui linnal on projekt, mis looks neile mugavad tunnelid ja sillad. Kuigi ehituse hind on võrreldes teiste suurprojektidega tagasihoidlik, seisab ettevõtmine poliitilise otsuse taga.

Ülemiste ristmik on üks liiklustihedamaid sõlmi Tallinnas, ühendades Tartu maantee, Peterburi ja Järvevana tee. Juba paar aastat on linnavalitsuse sahtlis projekt, millega piirkond jalakäijale sõbralikumaks ehitada.

“Üheksa ülekäigurada ja ajaliselt on see metsik koormus. Muidugi enamjaolt oled sa kusagil saarte peal keset kiiret autoliiklust kaheksarealise autotee vahel,” ütles Sille Pihlak, projekti autor arhitektuuripraksisest PART.

Kui autojuhtidele on Ülemiste ristmik suuresti lihtsalt ebamugav, siis jalakäijatele ja ratturitele lisaks ajakulule kohati ka ohtlik, sest näiteks tunnelis peab väga ettevaatlik olema, et mitte käega autole pihta minna.

Ainuüksi Ülemiste linnakus elab ja töötab umbes 14 000 inimest, kelle jaoks on ristmik igapäevane läbipääsutee.

“Mitte ühtegi autorida ära ei lähe, ärme sellepärast muretse,” rõhutas Pihlak. “Kõik, mis tuleb juurde, tuleb sinna mulde alla ehk siis raudtee all olevatesse kergliiklustunnelitesse. Ja samamoodi tuleks sild ja ramp.”

Ülemiste ristmiku ümberehitamine konkureerib teiste kiirete vajadustega, hiljuti algas näiteks ka Peterburi tee remont. Lisaks on vaja kokkuleppele jõuda Circle K-ga, kes peaks ehituse hüvanguks oma maa linnale võõrandama.

Tallinna keskkonnaameti teenistuse juht Elari Udam selgitas, et linna vajadused on sadades miljonites ning küsimus on selles, millises ajaraamis neid tehakse.

“Kui meil on ette näha, et meil on suured infrastruktuuri objektid töös – meil on Liivalaia rekonstrueerimine, meil on Pelguranna trammi ehitus – need on väga kallid ja mahukad projektid, samal ajal tuleb raha leida ka teiste asjade jaoks,” lausus Udam.

Ülemiste ristmiku ümberehitus aastataguse prognoosi järgi jääb umbes kaheksa miljoni juurde. Kas projektiga edasi minna, jääb järgmise linnavõimu otsustada. Samade autorite sarnane projekt Tartus Vaksali ja Riia maantee ristil on end juba hästi tõestanud.

“Tartu linnavalitsuse poolt on ka tagasisidet tulnud, et on palju kasutatavam ja palju rohkem jalgsi liikujaid arusaadavatel põhjustel. Küll inimesed tegelikult ka tahavad jätta oma auto koju selleks, et rattaga kiiremini jõuda,” sõnas Pihlak.