Viimased viis aastat välisluureametis Venemaad puudutavat luureinfot analüüsinud Andres Vosman ütles Eesti Ekspressile, et viimaste aastate Läänemere sidekaablirikkumised Vene varilaevastiku poolt pole hübriidsõda, vaid asjaolude kokkusattumine.
“Tõenäoliselt on Venemaa huvides hoida Läänemeri võimalikult probleemidevaba ja liigeldav, kuna nende eksport sõltub Läänemere stabiilsusest. /—/ Strateegiliselt vaadates pole Moskval seda jama vaja. Samas iseloomustab Venemaad ka bardakk, mistõttu ei saa lõpuni välistada olukorda, kus üks käsi ei tea, mida teine teeb,” lausus Vosman Eesti Ekspressile.
“Minu tugev hinnang on, et valdavalt on viimaste aastate Läänemere intsidendid olnud tingitud asjaolude kokkusattumisest – tunduvalt suurem laevaliiklus Venemaa suunal, kehvas seisukorras alused ja nõrga professionaalsusega meeskonnad, varasemast rohkem veealust taristut, suurem avalikkuse tähelepanu. Katkised ankruseadmed lõikasid veealuseid kaableid tormistes tingimustes läbi ka varem, aga sellest ei räägitud. Samas, mida kauem Lääs kollektiivselt varilaevastikul Läänemerel rallitada lubab, seda tõenäolisemalt on vaid aja küsimus, millal juhtub järgmine asi,” sõnas Vosman, kes nüüd on Eesti suursaadik Iisraelis.
Konventsionaalne sõda Eesti vastu ei ole Vosmani hinnangul eri põhjustel lähiajal väga tõenäoline.
“Mis puudutab Ukrainat ja Ukraina luurejuhtide öeldut Baltikumi kohta mitte ainult sellel aastal, vaid ka varem, siis see on suuresti tingitud soovist tekitada Läänes teatud kiireloomulisuse või akuutsuse hoiak, mis paneks neid jõulisemalt Venemaaga tegelema. Nii et oleme natuke justkui kaasnev kahju,” sõnas Vosman.
Vosman märkis, et Lääne poliitikute ja luureteenistuste öeldu on tihti suunatud kodupublikule, näiteks Saksamaa soovis ettekäänet kaitsekulude suurendamiseks.