Aastavahetusel tabas tallinlasi veekatkestus, normaalne veevarustus taastus alles neljapäeva hommikuks – kuigi vee tarbimise suurenemine oli ette teada, ei osanud keegi kõigi tegurite koosmõju aimata ning Tallinna Vesi lootis viimase hetkeni katkestust vältida, kirjutab BNS viitega Postimehele.
Tallinna Vesi saatis 31. jaanuaril kell 19.05 hoiatuse, et inimesed oleksid vee tarbimisel säästlikud, ent vähem kui tund aega hiljem ei tulnud paljudel kraanist enam ühtki tilka. Ettevõttest öeldi esmalt, et katkestus võib kesta kuni paar tundi, ent nii mõnelgi taastus veevarustus alles uue aasta hommikuks.
Peamiselt tabas veesurve langus Lasnamäe piirkonda, mis asub merepinnast kõrgemal ning kuhu vesi langenud surve tõttu ei jõudnud.
Tund enne 2026. aastat andis Lasnamäe elanik Külli Postimehele teada, et tema kodus oli vesi kadunud juba alates kella viiest õhtul. Lubadust, et vesi taastub paari tunniga, pidas Külli sihilikuks valeks. Pisut enne uue aasta saabumist tõdes ka lasnamäelane Toomas, et juhtunut ei saa pidada ajutiseks veekatkestuseks ning et olukord on häbiväärne. Põhja-Tallinna elanik Marju leidis samuti, et mitmetunnist katkestust ei saa kuidagi nimetada lühiajaliseks. Tema sõnul oodati vana-aasta õhtul eelkõige operatiivset ja selget infot selle kohta, millal veevarustus taastub.
Mustamäe elanik Enn tõdes, et uus aasta võis küll tulla, kuid vett koos sellega mitte. Kella kahe paiku öösel olid mõned lugejad sunnitud naasma lausa vanamoodsate meetodite juurde ning vee saamiseks lund sulatama.
Lasnamäelane Irina ütles, et temal kadus majapidamisest vesi kella kuue paiku õhtul. Juba selleks ajakski tuli Irina sõnul kraanist ainult mõni tilk. «See rikkus tuju terveks õhtuks – vana-aasta õhtu ja selline ebameeldiv üllatus. Õnneks tegin ma söögi eelmisel päeval valmis ja kodus oli väike joogiveevaru olemas, aga ikkagi,» tõdes ta.
Pärast vee kadumist võttis Irina ühendust nii korteriühistu esimehe kui ka naabritega, et juhtunu kohta rohkem infot saada. Tema sõnul häiris puudulik kommunikatsioon isegi enam kui vee kadumine ise. «Tallinna Vesi ütles, et vesi kaob paariks tunniks, aga tegelikult kadus see 12 tunniks. Alles kell kuus hommikul hakkas vesi aegamisi tagasi tulema, aga siis oli see ka külm,» ütles ta.
Tallinna Vesi on tagantjärele rõhutanud, et katkestus tekkis erakordselt suure veetarbimise ja eriliste, järvevett kiiresti jäätavate ilmastikuolude tõttu.
Ettevõtte tegevjuht Aleksandr Timofejev sõnas, et vana-aasta õhtul tekkinud jäätumisolukord oli erakordne. «Tallinna Vee kogemusel on see nii tugevalt esinenud ligi pool sajandit tagasi,» rääkis Timofejev.
Tallinna Veest täpsustati täna, et ehkki samalaadne juhtum oli ka umbes 50 aastat tagasi, on nad sellest kuulnud vaid eakamate kolleegide suust, seega konkreetsemaid andmeid selle kohta pole. Teada on ainult, et poole sajandi eest tekkis samuti 31. detsembril nõeljää, mis takistas tugevalt veevõttu.
Postimees päris, mida siis inimesed õigupoolest veega tegid, et seda nii palju kulus? Tallinna Vee kommunikatsiooni ja turunduse juht Kristiina Tamberg nentis, et aastavahetuse eel on suurenenud veetarbimist alati oodata ning nad valmistuvad selleks reserve hoides. Detsembri viimasel päeval oli veetarbimine tavapärasest 1,5 korda suurem. «Inimesed pesevad, koristavad ja teevad tavalisest rohkem süüa,» loetles Tamberg.
Sel korral muutis olukorra tema sõnul kriitiliseks see, et veevõtukoht jäätus nõeljää tõttu nii kinni, et vesi enam veepuhastusjaama ei liikunud. Tavapärased puhastamisvõtted ei aidanud ning appi tuli kutsuda tuukrid, kes veevõtukoha võret puhastasid. Tallinna Vee poolt tegeles olukorra parandamisega 40 spetsialisti ja inseneri.
Tõika, et hoiatuse andmisest veevarustuse katkemiseni kulus vaid tund, seletas Tamberg sellega, et ettevõtte kriisimeeskond püüdis viimase hetkeni lahendada ilmast tekkinud probleeme nii, et need tarbijaid üldse ei puudutaks või mõjutaks neid võimalikult vähe.
«Paljudes tarbimiskohtades see siiski nii ei läinud, kuna ühelt poolt püsis tarbimine kõrgel, mis kulutas kiirelt veevaru, ning teiselt poolt tekkis veevõtus pidevalt uus katkestus, sest nõeljääd tekkis kiiresti ja palju. Need tegurid viisid sellise olukorrani, nagu see lõpuks kujunes,» ütles Tamberg.
Ta kinnitas, et kriisimeeskonna tööle asudes oli lahendusplaan olemas, aga sellele töötas vastu ootamatult intensiivne jäätumine võredel – kui 25-sentimeetrine jääkiht oli lõhutud ja tekkis võimalus veevõtu jätkamiseks, kujunes vähem kui poole tunniga uus paks jääkiht ja veevõtt peatus taas. «Nii juhtus korduvalt, mis seiskas veevõttu ja vajas kriisimeeskonnalt pidevalt uusi lahendusi,» selgitas Tamberg.
Ka Tallinna abilinnapea Tiit Teriku sõnul ei olnud alust varem vee säästmisele manitseda, kuna polnud ette näha, et olukord muutub nii äärmuslikuks.
Ta märkis, et munitsipaalpolitseile (mupo) teatati olukorrast kell 17.15. Sealt edasi peeti neli kriisikoosolekut, millest esimene oli kella 18 paiku ning viimane uue aasta hommikul kell 6. Näiteks otsustati suurendada mupo abitelefoni personali, suheldi haiglate ja hooldekodudega ning kokku lepiti ka ettevalmistused juhuks, kui oleks tekkinud pikem katkestus ja vajadus vett tarnida eri linnaosadesse.
«Tallinna linn palub tarbijatelt vabandust ja tänab partnereid. Juhtum andis väärtusliku õppetunni, et hinnata elutähtsate teenuse osutajate valmisolekut kriiside lahendamisel,» nentis Terik.
Ta rõhutas, et ehkki olukord oli kahtlemata ebameeldiv ja tülikas, siis otsest hädaolukorda siiski polnud. «Riske hinnati pidevalt.»