Mitmed jõukamad riigid otsustasid 2025. aastal oma arengukoostöö eelarveid kärpida. Eesti on teinud teistsuguse valiku ja jätkab arengukoostööga senises mahus. Meie jaoks ei ole see abstraktne heategevus, vaid teadlik poliitika, mis lähtub Eesti ajaloolisest kogemusest ning tugevdab meie julgeolekut, majandust ja rahvusvahelist positsiooni. Just sellisena tasub arengukoostööd käsitleda edaspidigi.
Kuidas arengut soodustada?
Demokraatlikele riikidele on arengukoostöö võimalus seista oma väärtuste eest. Ajalugu näitab, et ressursid ega abi üksi riiki jõukaks ei tee. Püsiv jõukus ja stabiilsus sünnivad seal, kus institutsioonid on kaasavad, õigused kaitstud ja võim ei ole suletud eliidi kontrolli all. Juhuslikud projektid või rahasüstid võivad panna annetaja end moraalselt hästi tundma, kuid usaldusväärse riigi ja võimaluseta inimestel ise oma elu üle otsustada, jääb nende mõju piiratuks.
Kerkib küsimus, kas kaasavate institutsioonide kujunemist saab väljastpoolt toetada ja kas see peaks üldse olema meie asi? Tänapäeva autoritaarsed režiimidki räägivad meelsasti “välisagentidest” ja suveräänsuse tagamise vajadusest. Võiks ju võtta seisukoha, et iga ühiskond vastutab ise enda eest ning kui mõni rahvas lepib suletud ja väheste võimalustega riigiga, on see lihtsalt nende valik.
Eesti kogemus nii kategoorilist hoiakut ei õigusta. Välismaailma tugi oli meile märkimisväärse tähtsusega nii iseseisvuse taastamise eel kui järelgi. Vabad infokanalid okupatsiooniajal, 1990. aastate arenguabi ning hilisem liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga lõid eeldused, mille najal saime ise vastutuse võtta ja oma institutsioone üles ehitada.
On lihtne ette kujutada, milline oleks olnud meie saatus, kui meie partnerid oleksid otsustanud arvata Eesti lootusetuks postsovetlikuks alaks. Areng algab sageli väikestest sammudest ning arengukoostöö mõte ei ole valmis lahenduste eksportimine, vaid tingimuste loomine, kus inimesed saavad ise oma elujärge parandada.
Mida arengukoostöö Eestile annab?
Eesti riiklik arengukoostöö toimub valdavalt 2021. aastal asutatud Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse ESTDEV kaudu. Lühikese ajaga on ESTDEV-ist saanud hinnatud rahvusvaheline partner, mis lisaks Eesti projektidele viib ellu Euroopa Liidu ja teistegi rahvusvaheliste doonorite rahastatud algatusi. See on tunnustus nii ESTDEV-i tööle kui Eesti ettevõtetele ja asutustele, kelle lahendusi neis projektides kasutatakse.
Arengukoostöö pikaajaline eesmärk on pea alati majanduslik koostöö, isegi kui seda seost esitatakse vahel kaudselt. Kui partnerriigi areng edeneb, on meie ettevõtetel läbi arengukoostööprojektide juba olemas kontaktid, koostöövõimalused ja arusaam uuest turust. Partneritel on omakorda oskused ja usaldus meie lahenduste kasutamisel. Ideaalis kasvavad neist välja ärisuhted, millest võidavad mõlemad pooled.
“Aastatepikkuse koostöö jätkuna on Moldovas, Armeenias ja Keenias plaanis avada 2026. aastal Eesti saatkond, et suhteid veelgi tihendada.”
Arengukoostöö aitab ühtlasi kujundada poliitilisi suhteid. Eesti projektid on viimastel aastatel keskendunud Ukrainale, Moldovale ja Armeeniale ning Aafrika riikidest Keeniale, Botswanale, Namiibiale ja Ugandale. Aastatepikkuse koostöö jätkuna on Moldovas, Armeenias ja Keenias plaanis avada 2026. aastal Eesti saatkond, et suhteid veelgi tihendada.
Ukraina, Moldova ja Armeenia toetamise olulisust Eestile on tänases julgeolekuolukorras lihtne mõista. Aafrika võib esmapilgul tunduda kaugem, kuid sealgi käib tihe geopoliitiline konkurents, kuna riigid nagu Venemaa ja Hiina aktiivselt oma mõju laiendavad. See mõjutab rahvusvahelisi otsuseid, sealhulgas ÜRO-s, ning kujundab majanduskeskkonda, kus Eesti ettevõtted tulevikus tegutsevad.
Autoritaarsete riikide mõju avaldub sageli taristuprojektides, mis rajatakse laenurahaga ja seovad arenevad riigid pikaks ajaks sõltuvusse. Need projektid ei mõjuta üksnes rahalisi suhteid, vaid ka riigi tulevasi valikuid: millisest energiast sõltutakse, kelle tehnoloogiat kasutatakse ja kelle huvidega tuleb arvestada.
Digivaldkonnas hõlmab see otsuseid küberturvalisuse ja andmekaitse kohta. Kui andmed, nende seas näiteks ärisaladused ei ole piisavalt kaitstud, muutub nii riigi toimimine kui ettevõtete tegevus sealsel turul haavatavaks. Arengukoostöö aitab toetada lahendusi, mis vähendavad selliseid riske ning loovad turvalisema keskkonna majandusele ja riigi julgeolekule.
Kuidas Eesti arengukoostööd teeb?
Mõiste “arenguabi” pärineb ajast, mil arengut kujutleti ühepoolse teadmiste ja ressursside jagamisena. Eesti arengukoostöö lähtub teistsugusest loogikast. Me töötame koos partneritega valdkondades, kus meil endal on kogemus, ning aitame neil liikuda süstemaatiliselt järgmisele arengutasemele.
Esmalt väärib esiletõstmist haridus. Võib väita, et Eesti riik sai alguse Eesti koolidest ning tänaseni on nii, et kvaliteetse hariduse võib saada nii maal kui linnas, olenemata õpilase majanduslikust taustast. Kui suudame oma võimalusi võrdsustavat haridussüsteemi hoida ajas vastupidavana, on see väärtuslik kogemus meie partneritelegi.
Arengukoostöös toetab Eesti näiteks Ukraina alushariduse reforme, sealhulgas lasteaedade rajamist ja digilahenduste kasutuselevõttu. Meie ülikoolid on panustanud Keenia õpetajahariduse ning Uganda tervishoiuinformaatika õppekavadesse. Need algatused on sündinud Eesti ettevõtete ja ülikoolide initsiatiivil ning saanud toetuse oma tulevikupotentsiaali tõttu. Stipendiumiprogrammide kaudu on paljud välisüliõpilased õppinud Eestis ja säilitanud hiljem sideme meie riigiga.
Teiseks on Eesti tugevuseks tõhus ja usaldusväärne e-riik. Rahvusvahelised analüüsid on korduvalt hinnanud, et Eesti digiriigi lahendused säästavad aastas ligikaudu kaks protsenti SKP-st. See ei tee üksnes elu mugavamaks ja kiiremaks. Turvaline ja läbipaistev asjaajamine vähendab korruptsiooniriski ja suurendab kodanikuna usaldust riigi vastu, kes mu andmetega ümber käib.
Andmevahetusplatvormide loomine ning andmeregistrite ülesehitamine on Eesti arengukoostöös kesksel kohal. Silmapaistvateks näideteks on digitaalse sündide registri rajamine Keenias või maksusüsteemi digitaliseerimine Ukrainas.
Kolmandaks Eesti tugevuseks on meediavabadus, mis on samuti aluseks demokraatia jätkusuutlikkusele. Freedom House’i ja Piirideta Reporterite hinnangul kuulub Eesti maailma vabamate meediakeskkondade hulka.
Selleks, et iga rahvas saaks enda eest ise vastutada, vajab ta kõigepealt võimalust vabalt küsida ja arutada. Vaba meedia on iseäranis tähtis meie lähedaste partnerite jaoks, keda Venemaa täna oma mõjusfääri üritab kallutada. Eesti on näiteks toetanud sõltumatut ajakirjandust ja meediaoskuste arendamist Moldovas, kus vaba meedia rolli ei saa alahinnata ka viimaste valimistulemuste kontekstis.
Tulemuste mõõtmine ja maht
Iga üksik edukas projekt ei too veel süsteemseid muutusi. Mõnda tulemust saab mõõta üsna täpselt. Näiteks võime hinnata, kui palju üht või teist digisüsteemi kasutati või kuidas õppekava muutmine õpilaste tulemusi muutis. Kuid arengukoostöö on isegi nagu koolitee, üks hea hinne ei määra tulevikku, küll aga loob järjepidev õppimine aluse edasiseks arenguks.
On selge, et Euroopa Liit tervikunagi ei suuda täita kõiki maailma arenguvajadusi. Sellest hoolimata jääb arengukoostöö oluliseks vahendiks riikide vaheliste suhete kujundamisel. Eesti on oma arengukoostöö sihtriigid ja teemad hoolikalt piiritlenud. Selge fookus võimaldab meil väikeriigina panustada järjepidevalt valdkondadesse, kus meie kogemustest on enim kasu. See on tugevdanud meie mainet, avanud diplomaatilisi uksi ning aidanud Eestil oma lugu maailmas laiemalt rääkida.
Tasub meeles pidada, et keegi meist, ei riik ega inimene, ei taha jääda püsivalt abivajajaks. Sellest arusaamast lähtubki Eesti arengukoostöö. Just seetõttu ei ole see kulu, vaid investeering, mille kaudu tasub tulevikuski hoida Eesti julgeolekut, majandust ja rahvusvahelist positsiooni.