Kui 70% eestlastest sai pühadekulutustega hakkama oma tavapärase kuupalga piires, siis ülejäänud pidid leidma lisaraha. Luminori ja Norstati uuringust selgub, et ligi veerand elanikkonnast pidi pühadelaua ja kingituste nimel minema oma säästude kallale või kasutama laenuraha.
Eriti murettekitav on see nende 15% inimeste jaoks, kes kasutasid kulutuste katmiseks krediitkaarti, tarbimislaenu või oma mustadeks päevadeks mõeldud meelerahufondi. Luminori jaepanganduse juhi Marek-Meelis Puusti sõnul tähendab see neile inimestele nüüd keerulist aasta algust. „Tegelik planeerimine algab nende jaoks alles nüüd – läbi tuleb mõelda, kuidas laenatud summa tagasi maksta või säästupuhver uuesti 3–6 kuu kulude ulatuses üles ehitada,“ nentis Puust.
Väiksem palk sunnib sääste sööma
Uuring toob esile sissetulekute ebavõrdsuse mõju pühade tähistamisele. Kui üle 2000-eurost netopalka teenivatest inimestest pidi lisaraha otsima vaid 11%, siis madalama sissetulekuga inimeste olukord on märksa nutusem. Kuni 1000 eurot kätte teenivatest inimestest tunnistas lausa 44%, et pühadekulud ei mahtunud nende igakuisesse eelarvesse.
Noored laenavad vanematelt
Uuringust joonistus välja ka põlvkondade vaheline erinevus. Kui üldiselt laenasid perelt või sõpradelt raha vaid vähesed (umbes 2%), siis noorte (18–29-aastaste) seas oli see number kolm korda suurem – 6%.
Samas leidub ka neid, kes kulutuste pärast muretsema ei pea, sest nad lihtsalt ei tähista pühi. Uuringus osalenutest 11% märkis, et pühadeperiood jätab neid külmaks. Eristus joonistus välja ka sugude lõikes: kui naistest ei tähista pühi 9%, siis meeste seas on pühade eirajaid tunduvalt rohkem – 14%.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (114)