Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 4. jaanuaril kell 14.00:
– Zelenski: stabiilne abi Ukrainale võib suunata Moskvat diplomaatia teele;
– Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale;
– Zelenskil pole kavas relvajõudude ülemat välja vahetada;
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 900 sõdurit.
USA president Donald Trump kritiseeris laupäeval Venemaa režiimi juhti Vladimir Putinit. Trumpi kriitika ilmus ajal, kui suurenevad kahtlused USA juhitud Ukraina-Vene rahuprotsessi edulootuse suhtes.
“Ma ei ole Putinist vaimustuses. Ta tapab liiga palju inimesi,” ütles Trump ajakirjanikele pressikonverentsil, kus teatati Venezuela presidendi Nicolás Maduro tabamisest.
Trumpi kommentaarid tulid ajal, mil USA presidendi administratsioon jätkab läbirääkimisi Ukraina ja Venemaa ametnikega, püüdes vahendada rahu saavutamist peaaegu neli aastat kestnud sõjas, mille vallandas Venemaa täiemahuline sissetung 2022. aasta veebruaris.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitas 23. detsembril oma versiooni 20-punktilisest rahuplaanist pärast seda, kui oli tagasi lükanud USA esialgse 28-punktilise plaani, mida Kiiev nimetas kapitulatsiooniks.
Vaatamata Venemaa osalemisele läbirääkimistel USA esindajatega rahu sõlmimise üle, on Moskva korduvalt relvarahu kehtestamise tagasi lükanud, kusjuures Putin on sõja lõpetamise eeltingimusena korranud oma maksimalistlikke nõudmisi Ukrainale.
Viimastel nädalatel on Moskva levitanud valeinformatsiooni, püüdes õõnestada USA juhitud rahuläbirääkimisi. Venemaa väitis, et Ukraina korraldas 29. detsembril droonirünnaku Putini residentsile. Nii Ukraina kui ka USA Luure Keskagentuur (CIA) eitasid sellise rünnaku toimumist.
Trump andis esmaspäeval esialgu mõista, et usub Venemaa väiteid, kuid hiljem tundus ta skeptilisem ja jagas väljaande New York Post juhtkirja, milles süüdistati Venemaad rahu blokeerimises Ukrainas.
Trump on korduvalt väljendanud pettumust edusammude puudumise pärast Ukraina sõja lõpetamisel, keskendudes tugevalt sellele, mida ta nimetab kümnete tuhandete sõdurite tapmiseks mõlemal poolel.
“Ma arvan, et me teeme edusamme, aga see on sõda, mis poleks kunagi tohtinud toimuda,” kordas Trump laupäeval ajakirjanikega rääkides oma varasemat seisukohta.
Trump ütles laupäeval ka, et ta ei arutanud Maduro saatust Putiniga, kui kaks juhti esmaspäeval üle kahe tunni telefonitsi rääkisid, vahetult enne seda, kui USA president kohtus Floridas Ukraina juhi Zelenskiga.
“Me ei rääkinud kunagi Madurost,” ütles Trump küsimusele, kas tema ja Putin on Venezuela juhti arutanud.
Venemaa välisministeerium teatas laupäeval, et on äärmiselt mures teadete pärast, et Maduro ja tema naine on riigist välja viidud Ameerika Ühendriikide “agressiivsete tegude” käigus, ning kutsus üles paari viivitamatult vabastama.
Reedel hoiatas Ukraina välisluureteenistus, et Venemaa võib ette valmistada ulatuslikku provokatsiooni koos suure hulga inimohvritega osana oma püüdlustest häirida USA vahendatud rahuläbirääkimisi.
Välisluureteenistus ütles, et ennustab suure tõenäosusega, et Venemaa eriteenistused võivad kavandada relvastatud provokatsiooni, mis peaks toimuma vana kalendri järgi peetavate jõulude eel või ajal. Potentsiaalne provokatsioon võib toimuda kirikus või muudes suure sümboolse tähtsusega kohtades kas Venemaal või Venemaa okupeeritud Ukraina aladel, lisas Ukraina luure. Venemaa on viimasel kuul jätkanud rünnakute sagenemist Ukraina linnade vastu, sihtides riigi energiavõrke.
Zelenski: stabiilne abi Ukrainale võib suunata Moskvat diplomaatia teele
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi rõhutas pühapäeval partnerite abi tähtsust Ukrainale, kirjutades sotsiaalmeedias, et stabiilne toetus on see, mis võib reaalselt Venemaad diplomaatia poole suunata.
“Ukraina jaoks on väga tähtis, et partnerite toetus jätkuks. Et oleks järjepidev kaitseabi, meie õhukaitse tugevdamine,” märkis ta.
“Peaaegu iga päev ohustavad Ukrainas elusid Venemaa rünnakud, eri tüüpi relvadega rünnakud meie inimeste vastu. Sel nädalal saatis Venemaa Ukraina pihta üle 1070 liugpommi, ligi 1000 ründedrooni ja kuus raketti.”
“Kõik, milles oleme meie partneritega kokku leppinud, tuleb maksimaalselt ellu viia. Iga õhutõrjesüsteemide rakett, mis seisab praegu hoiustatuna meie partnerite juures, saaks [Ukrainas] reaalselt elusid kaitsta,” kirjutas Zelenski.
President rõhutas, et ainult stabiilne ja prognoositav abi Ukrainale võib lükata Venemaad rahuläbirääkimiste poole.
“Ukraina abi stabiilsus ja prognoositavus on see, mis võiks Moskvat reaalselt diplomaatia poole lükata. Me loodame jätkuvale kaitseabile ja toetusele ettevalmistatud julgeolekugarantiide dokumentidele USA-lt, Euroopalt ja meie partneritelt nn tahtekoalitsioonist.”
“Olen tänulik kõigile kogu maailmas, kes toetavad diplomaatiat ja kõiki õiglase rahu nimel tehtavaid pingutusi,” kirjutas Zelenski.
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale
Ukraina korraldas ööl vastu pühapäeva droonirünnaku Moskvale, peatades vähemalt kahe lennujaama töö, kuid suurematest kahjudest seni teateid ei ole.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas pühapäeval, et Venemaa pealinna ründas laupäeva hilisõhtul enam kui paarkümmend drooni. Moskva lennujaamad peatasid ajutiselt tegevuse.
Moskva oblasti Odintsovo, Domodedovo, Zelenogradi ja Lobnja rajoonis registreeriti plahvatusi ja õhutõrjerelvade tegevuse helisid. Venemaa monitooringukanalid teatasid, et laupäeva õhtul kella 23.00 seisuga üritas umbes 40 drooni Moskvat tabada.
Samal ajal teatas Venemaa kaitseministeerium 90 drooni väidetavast kahjutuks tegemisest riigi eri piirkondades. Neist 11 hävitati väidetavalt Moskva oblasti kohal, sealhulgas kolm Moskvas.
Venemaa võimude ametlike andmete kohaselt inimohvreid ega olulist taristukahju ei olnud, kuigi rusude kukkumiskohtades töötavad päästeteenistused.
Rünnak põhjustas tõsiseid häireid lennutegevuses: Vnukovo ja Žukovski lennujaamad peatasid ajutiselt lennukite vastuvõtmise ja väljumise. Enam kui 100 lennu saabumine ja umbes 40 väljumine hilinesid. Mõned lennukid suunati ümber Šeremetjevosse.
Zelenskil pole kavas relvajõudude ülemat välja vahetada
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval ajakirjanikele, et tal ei ole kavas vahetada välja relvajõudude ülemat Oleksandr Sõrskõid praeguse laiema valitsusremondi käigus.
Zelenski teatas reedel põhjalikust valitsusremondist, mis toob kaasa muutusi mitmel olulisel ametikohal.
Ukraina riigipea ütles ajakirjanikele, et tema algatatud valitsusremont puudutab mitut erinevat valitsusasutust, sealhulgas ka relvajõudude, kuid samas lisas ta, et ülemjuhataja asendamist pole ta praegu ette näinud.
“Järgmiseks, pärast seda, kui kaitsesektoris on restart tehtud, liigun ma edasi Ukraina relvajõudude juurde. Kuid sellesse punkti jõudmiseks pean ma olema veendunud, et kõik muu on uuesti käivitunud ja toimib,” lisas riigipea võimalike täiendavate muudatuste kohta.
Valitsusremondi käigu nimetas Zelenski senise sõjaväeluure ülema Kõrõlo Budanovi presidendikantselei uueks juhiks, välisluureteenistuse juhtimise võtab üle Budanovi asetätija Oleh Ivaštšenko.
Praegune asepeaminister ja digiülemineku minister Mõhhailo Fedorov sai Zelenskilt ettepaneku asuda kaitseministriks, kus praegu on Denõss Šmõhal, kes peaks liikuma vabale energiaministri kohale.
Lisaks andis Zelenski teada, et tema meeskond tegeleb uute juhtide leidmisega Vinnõtsja, Ternopili, Poltava, Dnipropetrovski ja Tšernivtsi oblastitele.
Sõrskõi on olnud relvajõudude ülemjuhataja ametis alates 2024. aasta veebruarist, mil ta võttis ameti üle oma eelkäijalt Valeri Zalužnõilt, kes on praegu Ukraina suursaadik Londonis.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 900 sõdurit
Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 211 530 (võrdlus eelmise päevaga +900);
– tankid 11 499 (+2);
– jalaväe lahingumasinad 23 855 (+0);
– suurtükisüsteemid 35 756 (+12);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1590 (+0);
– õhutõrjesüsteemid 1268 (+1);
– lennukid 434 (+0);
– kopterid 347 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 99 860 (+278);
– tiibraketid 4137 (+0);
– laevad/kaatrid 28 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 72 776 (+88);
– eritehnika 4035 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.