Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on olukord rahvusvahelistes suhetes äärmiselt dünaamiline ning Venezuela kõrval on oluline jälgida ka arenguid Gröönimaal, Iraanis ja Taiwanil.

“Kui need arengud ei piirdu ainult Venezuelaga, siis kindlasti see maailm, mis kaitseb Eestit kõige rohkem ehk siis rahvusvahelise õiguse kilp, et agressoreid vastutusele võtta, siis kindlasti see võrgustik ja kaitsekilp on täna tunduvalt hapram,” rääkis Mihkelson esmaspäeval “Vikerhommikus”.

Reformierakonna poliitik sõnas, et unustada ei tohi president Trumpi eileõhtust üpris otsesõnalist hoiatust Gröönimaa suunas.

“Kus ta mainis, et lähemate nädalate jooksul on Ameerika Ühendriigid väga huvitatud oma mõju ja jõu projitseerimisest ka Gröönimaa suunas. See on kaasa toonud Põhjamaade liidrite, kaasa arvatud ka Alexander Stubbi väga jõulise avalduse eile hilisõhtul veel,” sõnas Mihkelson.

Gröönimaa osas tegi esmaspäeva hommikul avalduse ka Eesti välisminister Margus Tsahkna.

Teiseks oluliseks võtmekohaks edasiste arengute osas tõi Mihkelson välja Hiina ja selle, kuidas otsustab Xi Jinping Venezuelas toimunu kontekstis tegutseda.

“Kas see, mis praegu on toimumas, annab mingisuguse ettekäände ja põhjuse teha Hiinal mingisuguseid järsemaid liigutusi Taiwani suunal. Neid lahtisi otsi ja küsimusi on veel, näiteks meile lähemast piirkonnast ehk siis Lähis-Idast. Need rahutused, mis toimuvad praegu Iraanis ja see, mida me oleme näinud Ühendriikide õhujõudude liigutustest viimase paari päeva sees. Ei saa välistada, et me näeme arenguid ka Iraanis.”

Venemaale Mihkelson otseseid arenguid ei näe

“Putin peaks olema murelik siis, kui Ameerika Ühendriigid annavad Ukrainale Tomahawk tiibrakette. Ja kui Ameerika Ühendriigid tulevad tagasi eurooplastega jõuliselt Venemaad survestama kõigil rinnetel ning ennekõike majanduses.”

Kaudsed mõjud Venemaale võivad olla nafta hinnas, sest Venezuelal on maailma ühed suuremad naftavarud.

“Kuna väga suur tähelepanu Trumpi administratsiooni poolt on ikkagi kontrolli saavutamine Venezuela naftatootmise üle, siis sellel võivad olla väga suured mõjud ka maailma nafta hinnale või energiakandjate hinnale, mille läbi on mõju loomulikult ka Venemaale,” sõnas Mihkelson.

Venezuela asepresidendi ja hetkel presidendi kohuseid täitva Delcy Rodriguezi osas oli Mihkelson väga skeptiline.

“Ta on olnud nii (Hugo) Chavezi kui ka (Nicolas) Maduro väga lähedane kaasvõitleja. Kui Venezuela analüütikutega rääkida või nende analüüse kuulata, siis öeldakse, et see naisterahvas on käinud piinamisi pealt vaatamas. Viinud läbi väga konkreetselt kõik seda, mida Maduro on presidendi ametis teinud. Ehk küsimus on, kas ka Venezuela inimestel endil on võimalus oma tuleviku üle midagi öelda ja arvata.”