Kahejalgsus on üks silmapaistev tunnus, mis inimesi imetajate seas eripäraseks teeb.
Nüüd on teadlased saanud kindlust juurde, et juba seitse miljonit aastat tagasi kõndis Aafrikas kahel jalal ringi üks meie eellaskondlasi.
Liiki nimega Sahelanthropus tchadensis tunnevad teadlased juba paarkümmend aastat, kuid paarkümmend aastat on väldanud ka tulised väitlused selle üle, mitmel jalal see välimuse poolest šimpansit meenutanud tegelane ikkagi maapinnal liikus.
Scott Williams Ameerika Ühendriikidest New Yorgi Ülikoolist uurisid nüüd põhjalikult muu hulgas sahelantropuse reieluud ja tuvastasid selle ülaosas luust kergelt välja ulatuva eendi, mida esineb ainult kahejalgsetel inimlastel.
Seda eendit nimetatakse pöörlaks, selle külge kinnituvad mitmed olulised lihased ja see on püstise kõnni sooritamiseks ülitähtis.
Analüüs näitas, et sahelantropusel pidid olemas olema ka püstikõndi võimaldavad tuharalihased. Ka oli tal reieluus kerge kõverus, mis samuti püstikõnnile viitab.
Sahelantropuse avastasid selle sajandi algusaastatel Tšaadist Djurabi kõrbest leitud fossiilide põhjal Prantsuse paleontoloogid. Juba nemad oletasid kolju kuju põhjal, et see liik hoidis pead asendis, mis viitab püsti kõndimisele.
Hiljem päevavalgele tulnud sahelantropuse küünarluu ja reieluu fossiilid on ka sellele oletusele toetust pakkunud, kuis jätsid siiski ka kahtlemise võimalusi alles.
Williams ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Science Advances, et sahelantropus veetis suure osa ajast küll veel puuokstel turnides, kuid oli kohastunud ka maapinnal kahel jalal liikuma.
Williams ja ta kolleegid kõrvutasid sahelantropuse küünar- ja reieluud samade luudega teistel liikidel, nii tänapäeval elavail kui ka näiteks australopitekusel, tuntud kahejalgsel inimlasel umbes kahe kuni nelja miljoni aasta tagant.
Sahelantropuse reieluu oli küünarluuga võrreldes suhteliselt pikk, mis on jälle üks kahejalgsuse tõendus.
Kahel jalal kõndimine tundub siis tõesti olevat üks päris vana oskus.
Pildil on Sahelanthropus tchadensis tehisaru töötlusena kunstniku joonisest.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.