Nora Ikstena kuulsaim kirjandusteos on romaan „Emapiim“, mis ilmus 2015. aastal sarjas „Meie. Läti, 20. sajand“ ja mille põhjal tehti samanimeline film. Ikstena on kirjutanud seitse romaani ning mitu lühijuttude kogu, elulugusid ja esseesid.
Nora Ikstena on pälvinud märkimisväärseid rahvusvahelisi ja kohalikke auhindu, sealhulgas Läti kirjandusaasta auhinna ja silmapaistva kultuurisaavutuse auhinna. Tema teoseid on ekraniseeritud ja lavastatud. Ta on aktiivselt osalenud ka Läti kultuuripoliitika kujundamises.
1992. aastal lõpetas Ikstena Läti ülikooli läti filoloogia erialal ning aastatel 1994–1995 õppis Missouri osariigis Columbia ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, teatab LETA.
Ta debüteeris kirjanduslikult sõjaeelse kirjaniku ja poliitiku Anna Rūmanė-Keniņi elulooraamatuga ning avaldas seejärel kaks novellikogu. Ta kirjutas ka Bruno Rubesi, Vija Vetra ja Māra Zalīte eluloo. Hiljem avaldati tema romaanid „Elu tähistamine“ (1998) ja „Neitsi Maarja õpetus“ (2001). 2004. aastal ilmus novellikogu „Elulood“ ja 2006. aastal kirjutas ta koostöös luuletaja Imants Ziedonisega biograafilise teose „Nenoteiktā bija“.
Nora Ikstena pälvis oma raamatu „Nenoteiktā bija“ eest Balti assamblee auhinna, iga-aastase kirjandusauhinna ja ajalehe Diena iga-aastase kultuuriauhinna.
Ikstena on ka kahe esseekogumiku autor: „Jay peegelklaasis“ (2006) ja „Šokolaadist Jeesus“ (2009). Tema romaan „Amour Fou jeb Aplamā mīla 69 pantos“ ilmus 2009. aastal ja sellest tehti 2010. aastal Daile teatris näidend „Amour Fou“, mille lavastas J. J. Gillinger. 2010. aastal kirjutas ta koos Saksa-Gruusia kirjaniku Levan Beridzega ka näidendi „Filiparia“.
Ikstena romaani „Elu tähistamine“ on tõlgitud eesti, taani ja rootsi keelde. Tema lühijutt „Elsa Kugi ealine hullus“, mille tõlkis Margita Gailite, ilmus antoloogias „Parim Euroopa proosa 2011“.
Nora Ikstena teoseid on tõlgitud inglise, saksa, prantsuse, vene, eesti, leedu, makedoonia, taani, rootsi, gruusia, hindi ja itaalia keelde.