Endine riigiprokurör Steven-Hristo Evestus rääkis politseijuhtide kaasust kommenteerides, et prokuratuuril tekib tihti silmipimestav sisemine veendumus süüdistusega lõpuni minna. Politseijuhtidele on põhjustatud korvamatut kahju ning prokuratuur võiks neilt vabandust paluda, leidis Evestus.
Riigikohus jättis muutmata endiste politseijuhtide Eerik Heldna, Elmar Vaheri ja Aivar Alavere õigeksmõistmise kriminaalasjas, mis puudutas Heldnale politseipensioni määramist.
Vandeadvokaat Evestuse hinnangul oleks prokuratuur pidanud nii kriminaalmenetluse alustamisel kui ka süüdistuse esitamisel rohkem süvitsi analüüsima, kas politseijuhtidele esitatud etteheited on tõendatud või mitte.
“Praegu on kohtud leidnud, et see õiguslik käsitlus ei olnud õige. Politsei ja piirivalve seadus ei näe sellisel ametikohtadelt üleviimisel teise ametiasutusse ette mingisuguseid piiranguid, mis oleks selle teo teinud ebaseaduslikuks. Ja tegelikult Eerik Heldna, kes oli pikalt politseiametnik olnud ja tegutses edasi kaitseväes ja maksu- ja tolliametis – tema üleviimine ja tegevus teenis laias laastus riigi huvisid,” täheldas Evestus.
Evestuse hinnangul võiks prokuratuur politseijuhtidelt vabandust paluda.
“Siin on välja toodud ka seda, et see on võib-olla koht, kus prokuratuur peaks oma viga tunnistama ja vabandama. Miks mitte – ma arvan, et see on kõige tundlikum juhtum, arvestades üldse juhtumeid, mis on lõppenud õigeksmõistmisega,” lausus Evestus.
Vandeadvokaat rõhutas, et süüdistatavatele tehti antud menetluse käigus korvamatut kahju.
“Kui õigussüsteem läheb kallale omadele kõige ohtlikemate ja tugevamate relvadega, siis kahju on üüratu ja ma arvan, et see mainekahju, mis on tekkinud just nendele isikutele – eelkõige näiteks ka Elmar Vaherile, kes oli ju Eestis väga tunnustatud ja hinnatud politseijuht –, on tegelikult korvamatu. Meil polegi õigussüsteemis vahendeid, mis selle kahju korvaksid.”
Ajakirjanik Kirke Ert uuris, miks prokuratuur juba varasemas kohtuastmes süüdistusest ei loobu ja oma viga ei tunnista.
Endine riigiprokurör vastas, et tema kogemuse põhjal tekib kriminaalmenetluse käigus ja süüdistuse esindamisel kõigutamatu siseveendumus, mis tihti on silmipimestav. “Seetõttu jääb selline enda õigus ilmselgelt seda tegevust juhtima,” lisas ta.
Evestus rõhutas, et siseturvalisuse eest vastutavate inimestele tehtud kahju mõjutab ka riigi julgeolekut.
“Kui inimesed, kes on siseturvalisuse eest vastutama pandud, võivad järsku langeda mingite provokatsioonide või läbimõtlematute tegevuste ohvriks. Ma arvan, et tänasel päeval – ma ei tea, kui palju vabandada, aga oluline on vähemalt tõsta nende inimeste varasem panus esile ja näidata, et tegemist ei olnud inimestega, kelle osas peaks ühiskonna usaldus nüüd olema täielikult lõppenud,” sõnas ta.
Evestus märkis, et lisaks prokuratuurile tuleks antud juhtumi puhul vaadata otsa ka seadusandjale.
“Kui meie seadus on nii raskesti mõistetav ja kohaldatav, siis on küsimus, kas ei peaks tegema seadusandlusega kapitaalremonti. Me ju keegi ei taha, et inimesed, kes omavad ühiskonnas lugupidamist, osutuksid katsejänesteks,” lausus Evestus.