MTÜ Eesti Suurkiskjad hinnangul on tegemist märgilise sammuga, mis kinnitab, et suurkiskjate küttimisel peab lähtuma teaduspõhistest argumentidest ning loodusdirektiivist tulenevast rangest kaitsekohustusest.
Kohus leidis, et Keskkonnaamet ei ole piisavalt põhjendanud, miks nii suur küttimismaht on vältimatu, ega hinnanud alternatiivseid ennetusmeetmeid kahjude vähendamiseks.
Oluline on märkida, et seni pole ühegi varasema vaidluse puhul esialgne õiguskaitse jõustunult püsima jäänud. Tänaseks on olemas juba üks jõustunud ringkonnakohtu otsus sarnase sisuga vaidluses ning lisaks veel jõustumata, kuid MTÜ Eesti Suurkiskjate kasuks tehtud halduskohtu otsus. Seega on varasematel aastatel karud siiski ebaseaduslikult küttimise ohvriks langenud, teatas MTÜ Eesti Suurkiskjad pressiteates.
Praegu pole MTÜ-l teada, kui palju karusid on 2025/2026 jahihooajal juba kütitud ja kui palju jahi käigus veel kütimata.
«See on selge signaal, et Eestis ei saa karude tapmist käsitleda tavapärase ohjamismeetmena. Iga isend on kaitse all ning enne kütimise lubamist tuleb ammendavalt näidata, et teisi lahendusi pole,» rõhutas MTÜ Eesti Suurkiskjad esindaja Eleri Lopp.
MTÜ avaldab siirast tänu kohtunikule, kes vaatamata aeganõudvale protsessile tegi põhjaliku ning seadust ja Euroopa Liidu õigusnorme järgiva otsuse.
Kohtuotsus tähendab, et kuni asja sisulise lahendi jõustumiseni karujahi luba ei kehti ning kõik vastavad load tuleb peatada. Samas jääb endiselt võimalikuks reageerida ohuolukordadele, kui karu tungib tiheasustusalale ja kujutab inimestele otsest ohtu.
MTÜ Eesti Suurkiskjad peab otsust võiduks mitte ainult Eesti karudele, vaid ka looduskaitse õigusriiklikule põhimõttele: Euroopa Liidu loodusdirektiivi ei saa eirata majanduslike või poliitiliste kaalutluste nimel.
Loe Eesti Jahimeeste Seltsi avalikku pöördumist siit.