Kõige sajusem kuu oli juuni, Eesti keskmise sajuhulgaga 107 mm (norm 70 mm).
Kõige kuivem kuu oli veebruar, Eesti keskmiseks sajuhulgaks vaid 13 mm (norm 39 mm).
Kõige paksem lumikate oli 52 cm, mis mõõdeti 13. jaanuaril Jõhvi meteoroloogiajaama vaatlusväljakul.
Viimane lumesadu oli 16. mail, mil üksikutes kohtades sadas lühiajaliselt vihma sekka veidi lund, lumevaipa sellest ei tekkinud.
Esimene lumesadu oli 12. oktoobril, kui üksikutes kohtades sadas vihma sekka veidi lund ja lörtsi. Lumikatet sellest aga veel ei tekkinud.
Juunikuine loojuv päike üle Võrtsjärve vaadatuna. Foto: Lea Tuvikene
Päikesepaiste kestus
Eesti keskmisena oli päikesepaistelisi tunde 1748 (norm 1830 tundi). Alates 1961. aastast on päikest veel vähem olnud 23 aastal.
Kõige päikeselisem kuu oli juuli, mil Eestis keskmisena sai päikesepaistelisi tunde kokku 259 (norm 290 tundi).
Kõige vähem sai päikesepaistelisi tunde registreerida detsembris, Eestis keskmiselt 18 tundi (norm 21 tundi).
PRN01:VIHM-ÄIKE – LOODUS : PÄRNU, EESTI,11JUL11- al/FOTO ANTS LIIGUS PÄRNU POSTIMEES Foto: Ants Liigus
Ohtlikud ilmanähtused
2025. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 29 472 pilv-maa välku. See on veidi rohkem kui perioodi 2005–2024 keskmine, milleks on üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes 2024. aastaga oli 2025. aastal äikest ligi 7% vähem.
Äikesehooaja kohta loe lähemalt äikeseülevaatest.
2025. aastal registreeriti Eesti vetes vähemalt 17 vesipüksi ja maismaal 2 trombi (seejuures mõlemad trombid esinesid 24. juunil – üks Viljandimaal Maru külas ja teine Tartumaal Kannu külas). Täpselt sama arv vesipükse ja trombe registreeriti ka 2024. aastal.
Maksimaalne tuule kiirus 31,0 m/s registreeriti 28. detsembril Vilsandi rannikujaamas.
2 cm või suurema läbimõõduga rahet sadas enim Ida- ja Lõuna-Eestis. Kokku registreeriti 25 sellist juhtumit, nagu ka 2024. aastal. Suurimad rahekamakad sadasid alla 11. juulil Võrumaa lõunaosas ja nende läbimõõt küündis vähemalt 6 cm-ni. Raheterade juhtumite arv jagunes 2025. aastal läbimõõdu alusel järgnevalt: 2–2,9 cm (17), 3–4,9 cm (5) ja ≥5 cm (3).
Andmeid kogus ja analüüsis Keskkonnaagentuuri sünoptik Kairo Kiitsak.