Terviseameti teatel olid viimase kuu haigestumistest vaid üksikud seotud reisimisega, mis viitab nakkuse kohalikule levikule. Pooled detsembris haigestunutest olid Harjumaa ja Tallinna elanikud, Viljandimaal registreeriti üks haigusjuht. Enamik haigestunutest on vanuses 30–59 aastat, neist mehi 82 protsenti.
Nagu terviseamet kirjeldab, on A-viirushepatiidi sagedasemad sümptomid palavik, kõhuvaevused, lihasvalu, isutus, iiveldus, oksendamine ning naha, limaskestade ja silmavalgete kollasus. Haigestunul võib esineda tume, kollakaspruun uriin ning tavapärasest heledamad väljaheited. Haigus ei põhjusta üldjuhul kroonilist nakkust. Rasked tüsistused on harvad, kuid tüsistuste tekkimise risk on suurem eakatel ja maksahaigustega inimestel. A-viirushepatiit kulgeb vahel sümptomiteta. Täiskasvanutel esinevad sümptomid sagedamini kui lastel.
Kõige efektiivsemalt saab A-viirushepatiiti ennetada vaktsineerimisega. Vaktsiin on soovitatav kõigile varem vaktsineerimata ja haigust mitte põdenud üle üheaastastele inimestele, kuid eriti riskirühmade esindajatele. Riskirühma on arvatud kroonilise makshaigusega inimesed, lasteasutuste ja hooldekodude töötajad, vee- ja kanalisatsioonivaldkonnas ning toitlustusasutustes töötavad inimesed, mehed, kellel on seksuaalsuhted sookaaslastega, ning süstivad narkomaanid. Vaktsineerimist soovitatakse ka neile, kelle reis viib kehvade hügieenitingimustega paika.
A-viirushepatiidi levikut aitab terviseameti andmeil tõkestada see, kui pesta käsi korralikult vee ja seebiga pärast tualetis käimist, enne söömist ja toidu valmistamist ning pärast mähkmete vahetamist. Mida puhtam hoida oma ümbrus, seda parem. Juua tuleb ainult puhast joogivett. Vältima peab pesemata puu- ja köögivilju, toorest või halvasti kuumtöödeldud toitu, eriti mereande, ning tundmatu päritoluga toitu. Haigestunud inimene peaks vältima toidu valmistamist teistele.