Eestis tekib aastas ligi 180 000 tonni toidujäätmeid ja pool sellest võiks olla välditav. Toiduraiskamise vähendamiseks võivad edaspidi rohkemad piimatooted kanda märgistust “parim enne”.

Mõne aasta eest tehtud uuringu andmetel tekitab keskmine perekond Eestis umbes 150 kilo toidujäätmeid aastas. Sellest 60 kilo võiks olla välditav. Ekspertide hinnangul võiks kindlate tootegruppide kõlblikkusaja märgistuse muutmine aidata toiduraiskamist 10 protsenti vähendada. 

Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna jäätmekorraluse ja digitaliseerimise valdkonna juht Kristel Kibin selgitab, et välditavad toidujäätmed on need, mille puhul saab vältida nende tekkimist.

“Näiteks, kui meil jääb hommikul kodus putru alles ja me selle ära viskame, siis see on välditav toidujääde, sest putru oleks saanud kas vähem teha või ikkagi ära tarbida. Vältimatud toidujäätmed on need, mida me ei saa vältida, kui me süüa teeme, et näiteks kui teeme ahjukana, siis kanakondid paratamatult meil alles jäävad,” rääkis Kibin.

Välditavate toidujäätmetega kaasneb Kibini sõnul ka rahaline kahju.
“Kui vaadata neid viimaseid uuringu andmeid aastast 2021, siis toona arvutati välja ka raisatud toidu rahaline väärtus, mis tol hetkel oli lastega pere puhul isegi üle 220 euro. Aga kui me mõtleme siin vahepeal toimunud hinnatõusule ja ka tegelikult sellele samale toidujäätmete tekke kasvule, et siis võib öelda, et eeldatavalt täna isegi see summa võib olla üle 300 euro aastas, mis ühel keskmisel lastega perekonnal raisatud toiduga prügikasti läheb.”

Et vähem toitu raisku läheks, arutasid erinevad eksperdid eile võimalust kasutada toidu säilimisaja märkimiseks senisest rohkem “parim enne” märgistust.

Kui võtta toodetel kasutusele “parim enne” märgistus, on võimalik seda toitu pikema aja jooksul tarvitada, sest “kõlblik kuni” märgistust tuleks kasutada ainult nendel toodetel, mis on mikrobioloogiliselt väga kiiresti riknevad ja mis võivad inimeste tervist ohustada, rääkis Kibin.

“”Kõlblik kuni” märget kasutatakse sellistel väga kiiresti riknevatel toitudel ja see kuupäev tähendab seda, et selle kuupäevani võib toit ohutult süüa, ehk siis tuleb enne kuupäeva möödumist ära süüa. Aga kui toidul on “parim enne” märgistus, siis see on selline kuupäev, mis näitab, et selle tähtajani säilib toote nõuetekohane kvaliteet, aga enamasti võib neid toiduaineid ka pärast seda kuupäeva tarvitada,” kirjeldas ta.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Airika Salumets rääkis, et üks esimesi tootegruppe võiks olla piimatooted, eelkõige võidaks teise märke kasutuselevõtmisest pastöriseeritud piim.

“Meil tegelikult Tere ja Farmi kasutavad “parim enne” kuupäeva, aga mõned teised tootjad veel mitte. Ma arvan, et piimatooted on see esimene toidugrupp, just pastöriseeritud piim, hapendatud piimatooted, kus võiks üle minna “parim enne” kuupäevale,” rääkis Salumets.

Lähiajal on algamas arutelud ka selle üle, kuidas Eesti jõuaks Euroopa Liidu toidujäätmete vähendamise eesmärkideni.