“Kui me räägime rahast, siis seda (Venemaal) kindlasti jätkub. Kaitseks ja julgeolekuks, riigivõla teenindamiseks, mis üha kasvab, sest väljaminekud ei vähene ja seetõttu on eelarvepuudujääk üsna suur – selleks kõigeks raha on,” lausus Carnegie Eurasia teadur Aleksandra Prokopenko.
Raha tuleb maksutõusude arvelt. 1. jaanuarist tõusis käibemaks kahe protsendi võrra 22 protsendini, alkoholi- ja tubakaaktsiis samuti.
“Inimesed suudavad maksta sõja eest. Ja neilt ei küsita, kas nad tahavad midagi maksta, neilt lihtsalt võetakse, mis vaja, selles mõttes on inimesed just nagu uus nafta,” ütles Prokopenko.
Sõda aga nõuab mitte ainult raha, vaid ka inimesi. Möödunud aastal värbas Vene armee üle 400 000 inimese.
“Kõik, kes tahtsid sõdima minna, on kõige järgi otsustades juba sinna läinud. Regionaalsete boonuste ja lepingu allkirjastamise tasude tõstmiseks regioonidel samas raha ei ole. Putini kalkulatsioon, nii nagu mina sellest aru saan, seisneb majanduslikus mõttes aga selles, et Ukrainal saavad ressursid lihtsalt varem otsa kui Venemaal,” lausus Prokopenko.
Ma tahaksin küsida inimestelt Moskvas, mida nad arvavad sõjast, rahust ja tulevikust, kuid Venemaa ei soovi mind oma territooriumil näha, vähemalt mitte Eesti rahvusringhäälingu korrespondendina. Jääb üle ainult passida Tallinna bussijaamas ja oodata busse, mis toovad uudiseid ja meeleolusid Narva jõe tagant.
Mida soovisid endale ja teistele need inimesed, kes kogunesid vana aasta õhtul Moskva kesklinnas?
“Kõigepealt tugevat tervist, õnne, heaolu ja õitsengut. Et igas kodus valitseks headus, armastus ja vastastikune mõistmine,” ütlesid Alina ja Svetlana.
“Tahaks, et oleks rahu riigi ja kogu maailma jaoks. See on peamine, mida tahaks. Ja et kõik head mõtted teostuks,” lausus Viktor.
Kas aga Alina, Svetlana ja Viktori sõnad peegeldavad kogu Vene ühiskonna meeleolusid?
“Vähemalt alates 2025. aasta keskpaigast soovib isegi ametlike Vene sotsioloogiateenistuste andmetel rohkem kui pool venelastest, et sõda juba lõpuks lõppeks. Täiesti selge, et Kreml kuuleb seda soovi ja mõistab seda, aga Putin ei taha seda vastu võtta. Tema isiklik seisukoht on siin teravas vastuolus elanikkonna enamuse seisukohaga,” ütles politoloog Ivan Preobraženski.
On aga ka need, kelle jaoks siin mingit vastuolu ei ole.
“Me tahame, et sõda lõppeks juba kiiremini meie võiduga ja et oleks rahu kõikjal maailmas. Tuleb, tuleb kindlasti (rahu 2026. aastal)! Sest me võitleme ja pingutame õige asja eest ja võit on meiega. Me võitleme rahu ja õitsengu eest kogu maailmas. Soovin kõigile head uut aastat ja tervist!” lausus Aleksandr.
Keegi ei tea, kuidas ja kas üldse lõppeb sõda sel aastal, aga parlamendivalimised Venemaal tulevad sel sügisel kindlasti.
“Venemaal on üsna suur sõjavastaste kogukond, kes tegutseb esimesel võimalusel. Me näeme seda kampaanias, mida üritavad korraldada Vene niinimetatud isehakanud opositsionäärid väljaspool Venemaad. Me näeme osa sellest kogukonnast 2026. aastal duumavalimiste imiteerimise ajal, mil osa inimestest Venemaal usub, et midagi on võimalik mõjutada,” rääkis Preobraženski.
Kui populaarsed on aga Venemaal need, keda Ivan Preobraženski kutsub “isehakanud opositsionäärideks”? Hetkel tegutseb väljaspool Venemaad neli organisatsiooni, mille on asutanud Vene demokraadid eksiilis – Sõjavastane komitee, mida toetab Mihhail Hodorkovski; Free Russia Foundation, mille näoks on Vladimir Kara-Murza; Aleksei Navalnõi ja tema kaaslaste asutatud Korruptsioonivastane fond, mille praegu juhib Leonid Volkov, ning Vaba Venemaa Foorum Garri Kasparoviga eesotsas.
“Piiri taga teatakse nimesid, nagu Kara-Murza, Šulman, Kasparov ja Hodorkovski üsna hästi. Aga Venemaa elanikkond neid inimesi ei tunne – no kes on Kara-Murza enamiku elanike jaoks? Ma kahtlen, kas paljud üldse seda nime teavad. Või siis on neil nimedel tugev miinusmärk, nagu näiteks Hodorkovskil,” lausus rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Igor Gretski.
Sellele vaatamata püüab Venemaa demokraatlik opositsioon eksiilis võidelda Putini režiimi vastu, kuid selle opositsiooni liidrid ei suuda kokku leppida paljudes olulistes küsimustes.
“Kõigi nende jaoks, kes end esitlevad Vene poliitikutena emigratsioonis, on suureks probleemiks rääkida sõjast Ukrainas. On olemas Kasparovi Vaba Venemaa Foorum, mis seisab Ukraina igakülgse toetamise eest, sealhulgas relvade tarnimise eest Ukraina kaitseväele. Ma kardan, et kõik teised avaliku elu tegelased on kas selle vastu või väldivad sellele küsimusele vastamist,” ütles Gretski.
Ukraina absoluutne toetamine on oluline kriteerium Vene demokraatlike jõudude platvormi osalemiseks Euroopa Nõukogu Parlamendi Assamblee juures. Platvorm peab esindama neid venelasi, kes on selgelt Putini režiimi vastu ja Ukraina territoriaalse terviklikkuse poolt.
“Millisena see tuleb luua – sellest pole ettekujutust ei ENPA juhtkonnal ega vene poliitilisel opositsioonil. Kes seal peab olema ja keda esindama? Teine küsimus on muidugi legitiimsuse küsimus, sest pole ühtegi vene poliitilise paguluse tegelast, kellel oleks mingigi mandaat vene elanikkonnalt,” lausus Gretski.
Sellele vaatamata peab platvorm olema loodud juba jaanuari lõpuks.