Vaher sõnas pressikonverentsil et peab sügavalt lugu riigi ametkondadest, ent ei pea lugu inimestest, kes menetluste käigus ja kohtust tunnistusi andes valetasid või vaikisid. Ta lisas, et tunneb Eerik Heldnat pikalt. „Hingelt on ta politseinik. Ta on nõudlik ja otsese ütlemisega,“ kirjeldas ta ja märkis, et Heldna-suguseid mehi on Eestis vähe.
Vaher rääkis, kuidas Heldna tööle vormistati ning kuidas 2020. aastal ütlesid toonane kapo peadirektor Arnold Sinisalu ja viimase asetäitja Aleksander Toots, et Heldna on julgeolekuoht ning ta tuleb töölt vabastata, kuna jättis tööle asumisel ankeedis ühe linnukese tegemata. Hiljem öeldi, et asi on selles, et Heldnal oli USA-s pangakonto.
Vaheri sõnul tegeles Sinisalu kiusamisega.
„Ma ei saa aru, miks Eesti riik mind uuris,“ sõnas Vaher pressikonverentsil. „Eks ma seedin ja peame advokaadiga nõu, mida me edasi saame teha. Aga prokuratuuril on tekkinud olukord, kus neil on sõltumatus, aga puudub igasugune vastutus.“
Kui kohtus Vaherit prokuröri poolt ristküsitleti, tekkis tal deja vu. Omalt poolt pakuks ta nüüd riigiprokuratuurile ristküsitluse koolitust. „Ristküsitlus [kohtus] oli selline /…/, et prokurör ise ei mõelnud, vaid võttis ette kaitsepolitsei poolt ette antud küsimused. Isegi järjekord oli sama.“
Vaata pressikonverentsi täismahus loo päisest.
Reedel, 2. jaanuaril otsustas riigikohus jätta muutmata Eerik Heldna, Elmar Vaheri ja Aivar Alavere õigeksmõistmise kriminaalasjas, mis puudutas Heldnale politseipensioni määramist. Kuigi tegemist polnud kuriteoga, on riigikohtu hinnangul siiski kaheldav, kas Vaheri käitumine oli eetiline ja läbipaistev.
Prokuratuur süüdistas Heldnat selles, et too esitas politseipensioni saamiseks Vaheri ja Alavere kaasabil sotsiaalkindlustusametile (SKA) valeandmeid, mille alusel tekkis tal politseiteenistuse staaž alates aprillist 2019. Tegelikult oli Heldna sel ajal politseinik ainult vormiliselt, sest ta oli ametis kaitseväes ning hiljem maksu- ja tolliametis (MTA).
Nimelt asus üle 20 aasta politseis ja kaitsepolitseis töötanud Heldna 2018. aastal ametisse kaitseväe luurekeskuse ülema asetäitjana, kuid tulevikus eripensioni saamiseks pidi ta olema 2019. aasta lõpu seisuga politseiteenistuses. Lisaks vajas Heldna paari aastat politseistaaži, et taotleda eripensioni juba enne 50-aastaseks saamist.
Seetõttu leppis Heldna 2019. aasta alguses tollase politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori Elmar Vaheri ja keskkriminaalpolitsei juhi Aivar Alaverega kokku, et ta võetakse PPA teenistusse. Politseist viidi Heldna kohe üle oma senisele ametikohale kaitseväkke ja aasta hiljem MTA-sse, kus ta tegutses tolliosakonna juhina. 2022. aasta mais esitas Heldna SKA-le politseipensioni saamise avalduse.
Riigikohus ei kujundanud reedeses otsuses seisukohta, kas Heldna politseiteenistusse võtmine oli lõpuni õiguspärane. Samas ei teinud PPA Heldnat teenistusse võttes ühtegi nii rasket viga, mis oleks muutnud alates 2019. aastast tekkinud politseistaaži alusel eripensioni taotlemise kuriteoks.
Riigikohus nõustus maa- ja ringkonnakohtuga, et seadus ei keela politseiametniku teise asutusse üleviimist kohe tema teenistusse asumise päevast. Samuti on võimalik võtta politseiteenistusse inimene, kes on juba teises asutuses ametis ja lähetatakse sinna kohe tagasi. Heldna täitis lähetuse ajal ametikohti, kus seaduse järgi politseiteenistuse staaž jätkub – seega tegi ta riigile pensioni eest ka vastusoorituse.
Riigikohus nentis, et Heldna karjäärivalikute peamine suunaja oli sel perioodil politseipensioni väljateenimise soov. Kui Vaher ja Alavere poleks lähetusega nõustunud, oleks Heldna asunud PPA-s tõenäoliselt tööle politseiametnikuna. Samas pole alust arvata, et Heldna tööpanus juhtival kohal kaitseväes ja hiljem MTA-s oli riigi kui terviku seisukohalt väiksem kui mõnel nii-öelda juhuslikul ametikohal PPA-s. Seega ei saa rääkida ka riigi kui terviku huvide kahjustamisest.
Ühtlasi puudus Heldnal tahtlus kuriteo toimepanemiseks, sest ta ise pidas SKA-le esitatud staažiandmeid õiguspäraseks. Riigikohus märkis, et süüdistatavale oli juba pensioniavalduse esitamise ajal teada, et kaitsepolitsei näeb tema tegevuses võimalikku kuritegu. Kui Heldna oleks kindlalt arvanud, et SKA-le esitatud andmed on valed, poleks ta sellises olukorras tõenäoliselt eripensioni taotlenud.
Kuigi tegemist polnud kuriteoga, on riigikohtu hinnangul siiski kaheldav, kas Vaheri käitumine Heldna politseiteenistusse võtmisel ning teistesse asutustesse lähetamisel oli eetiline ja läbipaistev. Vaher andis oma sõbrale võimaluse teenida välja politseipension, aga niisugust võimalust ei saanud kõik sarnases olukorras olnud endised politseiametnikud. Seetõttu võis olla tegemist inimeste ebavõrdse kohtlemisega.
Selle järelduse puhul võttis riigikohus arvesse ka seda, et seaduses sätestatud politseipensioni määramise tingimused on vastuolulised. Ainuüksi vormilistel põhjustel jääb pensionist ilma osa endisi politseiametnikke, kelle tööpanus on olnud sisuliselt sama suur või suuremgi kui pensioni saanud kolleegidel.
Riigikohtu otsuse ja kohtunik Juhan Sarve konkureeriva arvamusega saab tutvuda siin.
Vaherist võib saada RKIK-i uus juht
Kaitseminister Hanno Pevkur soovis kolme lõppvooru kandidaadiga isiklikult vestelda ja lükkas tippjuhtide valikukomisjoni otsuse langetamise jaanuari keskpaika. Ekspress kirjutas, et veel novembri keskpaigas oli RKIK-i konkursi lõppvoorus kolm kandidaati, ent üks loobus juba detsembri esimesel nädalal, kuna oli leidnud muu töö.
Ka teine Vaheri konkurent – endine AS-i Estonian Cell eksjuht ja Elektrilevi nõukogu esimees Siiri Lahe – on mängust väljas. Lahest sai nimelt järgmine tervisekassa juht. Ekspressile teadaolevalt osales ta ka RKIK-i juhi konkursil, kust ta aga end taandas.
Seega on Elmar Vaher ainus riikliku relvastusdirektori kandidaat.
Delfi küsis reedel Pevkurilt riigikohtu otsuse kontekstis, kas Vaherist saab nüüd RKIK-i uus juht. Kaitseminister vastas, et riigikantselei komisjon koguneb 7. jaanuaril. Sellele viitas Delfile vastates ka Vaher ise.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (192)