Eesti tööstusettevõtted novembris püsivhindades 3,4 protsenti rohkem toodangut kui 2024. aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 10 protsenti ja töötlevas tööstuses 4,5 protsenti, kuid kahanes energeetikas 8,7 protsenti, teatas statistikaamet.
Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et pärast kahte kuud vähenemist hakkas novembris töötleva tööstuse toodang taas kasvama.
“Suure panuse selleks andis mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine, mis kasvas suuresti kaitsetööstuse tõttu enam kui poole võrra. Samuti suurenes märkimisväärselt muude transpordivahendite tootmine, kuhu paigutub ka väikelaevaehitajate toodang,” kommenteeris Bunder.
Novembris kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Suurematest tegevusaladest kasvas arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine (4,4 protsenti) ja puidutöötlemine (1 protsenti). Märkimisväärselt suurenes mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (57,7 protsenti). Pea samale tasemele jäi elektriseadmete (0,1 protsenti) tootmine.
Olulisematest tööstusharudest kahanes toiduainete (4,1 protsenti), metalltoodete (0,7 protsenti) ja mööblitootmine (4,3 protsenti).
Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi novembris 66,7 protsenti välisturule.
Võrreldes 2024. aasta novembriga kasvas töötlevas tööstuses toodangu müük jooksevhindades 3,9 protsenti (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule suurenes 8,2 protsenti ning müük ekspordiks 1,7 protsenti.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti novembris võrreldes oktoobriga tööstuses kokku kuus protsenti ning töötlevas tööstuses 7,5 protsenti rohkem toodangut.
Energeetika valdkonnas vähenes novembris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 2,2 protsenti ja soojuse tootmine 12,9 protsenti.