USA kukutas möödunud nädalal Venezuela režiimi juhi Nicolas Maduro ning Ühendriikides tegutsevad rafineerimistehased eeldavad, et asuvad taas töötlema Lõuna-Ameerika riigist pärit toornaftat.
USA rafineerimistehaste aktsiad kerkisid Maduro kukutamise järel hüppeliselt. Valero aktsia kerkis üheksa protsenti, Phillips 66 aktsia tõusis seitse protsenti ja Marathon Petroleumi aktsia tõusis kuus protsenti, vahendas Financial Times.
“Meie rafineerimistehased Ameerika lahe (eesti keeles ka Mehhiko laht – toim) rannikul on raske toornafta rafineerimise osas parimad. Ma arvan, et erasektori nõudlus ja huvi on tohutu, kui neile selleks ruumi anda,” ütles USA välisminister Marco Rubio.
Venezuelal on maailma suurimad naftavarud, üle 300 miljardi barreli. Samas on tootmine Maduro sotsialistliku režiimi ajal kokku kuivanud. Trump soovib nüüd, et Ameerika energiahiiglased naaseksid Venezuelasse. Ta räägib järjepidevalt, et nad võivad seal väga palju raha teenida.
Teisipäeval peaksidki naftaärimehed sõitma Miamisse, kus energeetikaminister Chris Wright tutvustab eeliseid, mis kaasneksid miljardite dollarite investeerimisega Venezuela naftasektorisse.
Kuigi Venezuela toodangu taaselustamine võib võtta aega, siis USA rafineerimistehased on tarnete saabumiseks juba valmis.
“Lühiajalises perspektiivis võivad Mehhiko lahe rafineerimistehased olla siin toimuvate muutuste suurimate võitjate hulgas,” ütles konsultatsioonifirma Wood Mackenzie analüütik Dylan White.
USA rafineerimistehased impordivad praegu 100 000–200 000 barrelit Venezuela toornafta päevas. 1997. aastal küündis see aga lausa 1,4 miljoni barrelini päevas. Chevron on praegu ainus Ameerika suurettevõte, mis praegu tegutseb Venezuela naftaväljadel, kust ammutatakse toornaftat, mida kasutavad USA Mehhiko lahe ranniku ja teised rafineerimistehased.
Hiljuti kehtestas aga USA Venezuela sanktsioneeritud naftaveole blokaadi. Venezuela eksportis varem umbes 952 000 barrelit päevas, millest ligikaudu 80 protsenti läks Hiinasse. Blokaadi tühistamise järel võiks suurema osa sellest naftast suunata USA-sse.
“Paljude Venezuela tarnete loomulik kodu oleks Ameerika lahe rannikul asuv rafineerimiskompleks,” ütles Washingtonis asuva mõttekoja Center for Strategic and International Studies (CSIS) vanemteadur Clayton Seigle.
Ajaleht Financial Times toob veel välja, et suurem osa USA rafineerimistehastest rajati enne kildanafta revolutsiooni. Tootjate andmetel on ligi 70 protsenti USA rafineerimise võimsusest mõeldud Venezuelas, Kanadas ja Mehhikos oleva nafta käitlemiseks.