Eesti Panga ametist lahkuva presidendi Madis Mülleri võimalik valimine Euroopa Keskpanga (ECB) juhatusse asepresidendi kohale võib selguda juba 19. jaanuaril, kui kogunevad euroala riikide rahandusministrid. Koos veel viie riigi kandidaatidega konkureeriv Müller oma šansse hinnata ei oska.
Eesti rahandusministeerium peab Mülleri kandidatuuri hiljemalt 9. jaanuariks ametlikult üles seadma ning siis saab alustada ka tema valimiskampaaniat.
“Eks iga riigi minister peaks enda kandidaati esitlema ja kaitsma. Meil on kokkulepe, et kui nüüd kõige lähemal ajal minu kandidatuur formaalselt esitatud saab, siis rahandusministeerium sellega kindlasti tegeleb, et saaks ka teha telefoni- või videokõnesid ja siis rohkematele rahandusministritele enda tausta vahetult tutvustada,” rääkis Müller teisipäeval ERR-ile. “Ma arvan, et see ootab nüüd ees lähema nädala-paari jooksul,” lisas ta.
“See protsess ei ole ka liiga pikk, esialgse info kohaselt vist juba 19. jaanuaril nad ka seda arutavad ja võib-olla siis jõuavad mingile tulemusele,” selgitas Müller.
Sel päeval kogunevad Brüsselis Euroopa Liidu riikide rahandusministrid ning siis toimub ka eurot kasutavate riikide rahandusministrite nn eurogrupi kohtumine.
Meedias avaldatud andmete kohaselt kandideerivad alates juunist vabaks jäävale Euroopa Keskpanga asepresidendi kohale, kus praegu töötab hispaanlane Luis de Guindos, kuue riigi esindajad. Lisaks Müllerile on samale kohale esitatud Soome keskpanga praegune president ja Euroopa Komisjoni kahekordne volinik, nii laienemise kui rahandusega tegelenud Olli Rehn; Läti Panga president Martinš Kazaks; Horvaatia keskpanga juht Boris Vujčić; Portugali keskpanga ametist lahkuv president Mario Centeno ning Leedus kolmes valitsuses rahandusministrina töötanud ning riiki Euroopa Kontrollikojas esindanud Rimantas Šadžius.
Müller tõdes, et ei oska ennustada, kes sealt võitjana välja tuleb: “Ma pean ütlema, et mul on seda raske teha, kuna see on üsna poliitiline protsess. Ma arvan, et kõik on tugevad kandidaadid ja ega mina rahandusministrite pähe ei näe ega oska prognoosida, millest nad täpselt lähtuvad. Nii et ma ei oska oma šansse tegelikult hinnata.”
Väljaanne Econstream Media kirjutas detsembri lõpus, et kõige suuremaks peetakse Rehni šansse, kelle tugevaim konkurent on portugallane Centeno. Hiljem euroalaga liitunud Ida-Euroopa riikide kandidaatidest peetakse sama väljaande sõnul tugevaimateks Kazaksit ja Vujčićit. Kaks viimati nimetatut on võrdsete võimalustega, kuid tõenäolisemalt on üks neist siiski edukas järgmisel aastal, kui ECB juhatuses tuleb leida järglane iirlasele Philip Lane’ile, märkis Econstream Media.
Euroopa Keskpanga kuueliikmelise juhatuse moodustavad president Christine Lagarde, kes on prantslanna, asepresident on hispaanlane Guindos ning lihtliikmed Piero Cipollone (itaallane), Frank Elderson (hollandlane), Philip Lane (iirlane) ja Isabel Schnabel (sakslanna).
“Ma usun, et esimene kriteerium peaks olema ikkagi kandidaadi professionaalne valmisolek ja taust. See muidugi on tugev kõigil nendel nimedel, kes välja on käidud. Aga kindlasti seal on ka poliitiline mõõde selles mõttes, et vaadatakse, et riikide vahel oleks juhatuse liikmete hulgas tasakaal ja võib-olla peetakse silmas ka seda, milliste riikide esindajad on varem Euroopa Keskpanga juhatuses olnud, millised riigid on esindatud olnud ja millised mitte,” rääkis Müller. “Ja see on tõsi, et viimase rohkem kui kümne aasta jooksul Euroopa Liiduga liitunud riikidest ei ole seni ühtegi Euroopa Keskpanga juhatuse liiget tulnud. Ma arvan, et võib argumenteerida küll, et see võiks võib-olla ka teisiti olla. Aga jällegi – ma ei tea, kas see saab olema peamine või oluline argument rahandusministrite jaoks,” tõdes Eesti keskpanga juht.
Rääkides enda tugevustest, tõi Müller välja, et kui traditsiooniliselt on ECB asepresident tegelenud finantsstabiilsuse ja finantssektori teemadega, siis need haakuvad hästi tema erialase tausta ja kogemusega.
“Ka Eesti Panga asepresidendina, enne oma tänast ametit, ma just selle valdkonna eest ka vastutasin ja olen nende teemadega, ma arvan, piisavalt hästi kursis. Samuti Euroopa Keskpanga nõukogus (kuhu kuuluvad kõikide euroala riikide keskpankade juhid – toim.) olen just neil teemadel aktiivsema rolli võtnud,” rääkis Müller. “Ma arvan, et erialane taust on mul sobiv kindlasti ja huvi oleks panustada. Ning väga sobivalt mu ametiaeg lõppeb Eesti Pangas samal ajal kui tänasel Euroopa Keskpanga asepresidendil. Nii et ma arvan, et selles mõttes nagu sobiks kõik hästi,” lisas ta.
Küsimusele, kuidas võiks tema võimalusi mõjutada Eesti kui konservatiivse rahanduspoliitikaga riigi maine, tõdes Müller, et seda oleks õigem rahandusministritelt küsida.
“Ma ise kujutan ette, et mida tõenäoliselt vaadatakse, on see, millist poliitikat ja otsuseid ja rahapoliitika suunda on keegi meist, kuna kõik kandidaadid on olnud ka Euroopa Keskpanga nõukogu liikmed, seal oma otsustes väljendanud ja eelistanud. Ma ütleksin, et võib-olla ma olen ka pigem kaldunud sinna konservatiivsema ja mitte liiga lõdva rahapoliitika pooldajate poolele,” rääkis ta. “Aga] ma ei oska öelda, kumb on olulisema kaaluga – milliseid seisukohti mina olen varasemalt väljendanud keskpanga rahapoliitika otsustes või see, milline on Eesti riigi maine eelarve ja rahanduse vaatenurgast.”
Rahandusminister Jürgen Ligi on varem Mülleri kandideerimist kommenteerides Äripäevale öelnud, et too on tubli rahanduskonservatiiv ja sobiks sellisena hästi ka ECB asepresidendiks.
Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu üks seitsmest institutsioonist. ECB juhatus on selle täitevorgan, mis vastutab euroala rahapoliitika igapäevase elluviimise ja keskpanga töö korraldamise eest. Juhatuse kuus liiget nimetatakse euroala riikide valitsuste poolt ja määratakse ametisse Euroopa Ülemkogu otsusega. Juhatuse liikmete ametiaeg kestab kaheksa aastat ning juhatuse liikmeid ei saa uuesti nimetada.
Mülleri ametiaeg Eesti Panga presidendina lõppeb 2026. aasta 6. juunil. Uueks presidendiks valis keskpanga nõukogu oktoobri lõpus senise asepresidendi Ülo Kaasiku.