Läti valitsus otsustas eraldada rohkem raha perearstidele ja suurendada residentuuri kohti. Tervishoiuvaldkonna eelarve on Lätis tänavu kaks miljardit eurot.
Läti tervishoiu peaprobleem on pikad vastuvõtu-, uuringu- ja ravijärjekorrad. Olukorda uurides selgus, et umbes kolmandik neist on tekkinud kunstlikult, sest patsiendid panevad end kirja mitmesse kohta korraga ja siis jätavad mitmele poole kohale tulemata.
Selle aasta jooksul plaanitakse hakata kõikjal kasutama elektroonilisi saatekirju. Perearstid saavad nüüd raha oma IT-võimekuse tõstmiseks ja maal tegutsevad tohtrid eraldi toetust.
“Perearstid saavad 1,2 miljonit eurot. Meil on Lätis 1200 peretohtrit, nii et iga praksis saab 1000 eurot. See on ühekordne toetus, et täiustada IT-süsteemi või arendada digivõimekust,” ütles Läti terviseminister Hosams Abu Meri.
Terviseminister kinnitab, et Läti arstide tööleminek välismaale on vähenenud poole võrra. Nüüd suureneb residentuuri kohtade arv, et kodumaale jääks tööle veelgi enam noori arste.
Samas on selgunud, et osa tohtreid teenib ülikõrget tasu ja neile pannakse kirja ebareaalselt palju töötunde. Näiteks selgub üle-eelmise aasta andmeist, et Lätis töötab pool miljonit eurot aastas teeniv radioloog.
Suurtes haiglates vähendatakse bürokraatiat, mis annab neile rohkem otsustamisvõimalust hangete läbiviimisel. Valmieras asuvasse Vidzeme haiglasse rajatakse seljakirurgia keskus, et luua võimalus keerulisteks operatsioonideks ka väljaspool Riiat.
Rohkem raha suunatakse emade ja laste tervishoidu ja ämmaemandad hakkavad tegema koduvisiite.
“Ämmaemandad peaks hindama ema psüühilist ja emotsionaalset seisundit, kodust olukorda ning vastsündinu terviseseisundit. Nad saavad ka anda emale nõu või kaasata vajaliku spetsialisti. Loomulikult saab nii ära teha ka rahvusvahelised testid, et jälgida emade emotsionaalset seisundit,” sõnas Meri.
Lätis soovitakse jälle muuta haiglavõrku. Kuidas, pole veel otsustatud.