Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Briti peaminister Keir Starmer ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastasid kavatsuste deklaratsiooni, mis näeb ette Suurbritannia, Prantsusmaa ning teiste Euroopa liitlaste vägede paigutamise Ukraina territooriumile pärast relvarahu.
“See on oluline osa meie vankumatust pühendumusest toetada Ukrainat pikaajaliselt. Mitmest rahvusest koosnev jõud Ukraina jaoks toimib kindlustunnet andva jõuna, et tugevdada julgeolekugarantiisid ja Ukraina võimet naasta rahu ja stabiilsuse juurde, toetades Ukraina enda vägede taastamist,” lausus Starmer.
Deklaratsiooni allkirjastamine sillutab teed õigusraamistiku loomisele, mis võimaldab Prantsuse ja Ühendkuningriigi vägedel tegutseda Ukraina pinnal, kindlustades Ukraina taeva ja mere ning luues tulevikuks valmis relvajõud.
“Tänastes aruteludes oleme üksikasjalikumalt käsitlenud ka vägede kohapealse paigutamise mehhanisme. Lisaks meie plaanidele koordinatsiooniüksuse loomiseks loovad Ühendkuningriik ja Prantsusmaa pärast relvarahu ka Ukrainas sõjalisi keskusi, et võimaldada relvade ja sõjavarustuse paigutamist ja ehitada kaitstud rajatisi Ukraina kaitsevajaduste toetamiseks,” lisas Starmer.
President Volodõmõr Zelenski ütles kohtumisele järgenenud pressikonverentsil, et Ukraina julgeolekugarantiide kohta on tehtud sisuline deklaratsioon.
“On oluline, et koalitsioonil oleksid täna sisulised dokumendid. Need pole pelgalt sõnad. Seal on konkreetne sisu: kõigi koalitsiooniriikide ühisdeklaratsioon ja Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ukraina kolmepoolne deklaratsioon,” lausus Zelenski.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kirjutas sotsiaalmeediaplatvoril X, et Ukraina toetajate ühtsus tõusis teisipäeval tahtekoalitsiooni kohtumisel esile.
Von der Leyeni sõnul saadavad riigid oma ühisavaldusega selge sõnumi.
“Toetame üheskoos Ukrainat ning ees ootab turvaline ja stabiilne tulevik,” võttis von der Leyen kohtumise kokku.
Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles, et kõnelused Pariisis keskendusid panusele, mida Euroopa ja tema partnerid saaksid Ukrainale pärast relvarahu anda.
Tema sõnul soovib tahtekoalitsioon võtta oma vastutuse ja aidata tagada, et tulevikus oleksid Ukrainas tugevad relvajõud, mis pakuksid Venemaale usutavat heidutust.
“Saksamaa jätkab panustamist nii poliitiliselt, rahaliselt kui ka sõjaliselt. See võib näiteks hõlmata vägede paigutamist Ukrainaga piirnevale NATO territooriumile pärast relvarahu,” ütles Merz.
Hispaania peaminister Pedro Sancheze sõnul kavatseb ta rahuvalvevägede saatmisest rääkida kõigi oma riigi tähtsamate parteidega.
Itaalia peaministri Giorgio Meloni sõnul Itaalia oma vägesid Ukrainasse kindlasti ei saada. Soome president Alexander Stubb ütles diplomaatiliselt, et Soome osaleb tulevases Ukraina rahutagamises ühel või teisel viisil kindlasti. Kohtumise peamiseks tulemuseks peavad osalised aga USA nõustumist Ukraina julgeoleku tagamisega.
USA erisaadik Steve Witkoff märkis, et Kiievi liitlased on Ukrainale antavate julgeolekugarantiide osas suuresti kokkuleppele jõudnud, lisades, et edaspidi on kõige problemaatilisem valdkond territoriaalsed küsimused.
“Meie hinnangul on julgeolekuprotokollid suures osas valmis. Need on olulised, et Ukraina rahvas teaks, et kui see lõpeb, lõpeb see igaveseks,” ütles ta.
Witkoff lisas, et kõige kriitilisemaks küsimuseks saavad olema territoriaalsed lahendused ning loodetavasti suudetakse selles osas jõuda teatud kompromissideni.
Ka Euroopa ülemkogu alaline eesistuja Antonio Costa teatas, et Euroopa Liit on valmis tagama Ukraina poliitilist ja õiguslikku julgeolekut kohe relvarahu algusest.
Parimaks Ukraina julgeolekutagatiseks aga peavad siiski jääma Ukraina enda relvajõud. Tagatiste täpset raamistikku Pariisis siiski paika ei pandud.
“Keegi ei peaks ootama Pariisist lõplikku otsust. On võimalik, et dokumentide, mis viimaks annavad teada Ameerika-Euroopa ühisseisukoha, allkirjastamine leiab aset tulevail päevil, võib-olla Washingtonis. Siin jääb see küsimus endiselt lahtiseks,” lausus Poola peaminister Donald Tusk.
Pole ka selge, kuidas võimalikud rahuvalvejõud Ukrainasse saata, kui Venemaa nende kohalolekule kindlalt vastu on. Ka pole endiselt sugugi kindel, et Venemaa mingisugusegi vaherahuga üldse nõustub.
Michal: Ukraina tahtekoalitsiooni riikide liidrite kohtumisel valitses üksmeel
Peaminister Kristen Michal sõnas pärast Pariisis toimunud tahtekoalitsioonikohtumist, et riigipeade vahel valitses üksmeel, et julgeolekugarantiid ja nende abil pakutav heidutus on igasuguse rahu eeltingimus. Euroopa ja samameelsed partnerid on valmis koos Ameerika Ühendriikidega tagama rahuleppe korral Ukraina julgeoleku ja suveräänsuse.
“Õiglase ja kestva rahu alus Ukrainas on kindlus julgeolekutagatistes. Esimene ja tugevaim kaitseliin on Ukraina vägi ja võimed. Nende väljaõpe ja varustatus määravad Venemaa edasised otsused,” ütles Michal.
“Teiseks, tahtekoalitsiooni osalus Ukraina rahu monitoorimisel koos USA-ga ning väljaõpe kohapeal, pluss logistika. Selles Eesti soovib osaleda, välismissiooniks küsime parlamendilt mandaadi,” ütles ta.
“Kolmandaks, USA julgeolekutagatised Ukraina tulevikule, millel on administratsiooni ning seadusandja mandaat. Need koos eelnevaga tagavad kindluse, et Venemaa ei tee eksitust astuda tulevikus uuesti sõjateele. Julgeoleku kolm kihti töötavad koos ja on turvavõrguks, millele saab toetuda rahukava edasi arutades,” sõnas Michal.
Ameerika Ühendriigid toetavad tahtekoalitsiooni sõjalise rünnaku korral muuhulgas luureinfo ja logistikaga.
Michali sõnul rakendatakse neid meetmeid üksnes juhul, kui aktiivne sõjategevus on lõppenud.
Peaminister rõhutas samuti, et Venemaa on valmis tõsisteks läbirääkimisteks vaid juhul, kui ühine surve jätkub ja suureneb. Selleks tuleb kiiresti edasi liikuda sanktsioonidega, sealhulgas Venemaa fossiilkütustest saadava tulu piiramisega.
kohtumise tulemusena võeti vastu Pariisi deklaratsioon, milles on detailsemalt kirjeldatud saavutatud kokkuleppeid ning teatatakse otsusest luua USA, Ukraina ja tahtekoalitsiooni koostööd koordineeriv keskus Ukraina tahtekoalitsiooni sõjalise planeerimise peakorteri juurde Pariisis.