Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 5. jaanuaril kell 20.40:
– Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis;
– Ukraina nurjas venelaste katse tulla läbi gaasitoru äkkrünnakule;
– Venemaa rünnakus Kiievile hukkus vähemalt üks inimene;
– Trumpi sõnul ei rünnanud Ukraina Putini residentsi;
– Zelenski: Euroopas kavandatud kohtumised on panus Ukraina kaitsesse;
– Läti on sõja algusest alates toetanud Ukrainat ligi miljardi euro ulatuses;
– USA saadab Pariisi kõnelustele Witkoffi ja Kushneri;
– Ukraina: mullu leidis rindel aset 61 605 lahingkokkupõrget;
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 990 sõdurit.
Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis
Ukraina ründas ööl vastu esmaspäeva droonidega Venemaa Lipetski oblastis asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.
Jeletsi linnas kehtestati punane häiretase pärast seda, kui väidetavalt puhkes tulekahju ühes seal asuva tehase Energia ühes tsehhis, kus paiknes sõjatehnika. Pühapäeva hilisõhtul teatati võimalikust droonirünnakust tehasele, mis toodab nii militaar- kui tsiviilotstarbelist kaupa.
Tulekahju üksikasjad pole teada. Lipetski oblasti kuberner teatas, et piirkonnas on mehitamata õhusõidukite tõttu kehtestatud punane häiretase, kuid ta ei kommenteerinud rünnakut piirkonnale. Ka Jeletsi linnapea Vjatšeslav Žabin ei kommenteerinud linna rünnakut.
UAV attack on the city of Yelets, preliminary damage to the Energia plant
Lipetsk Oblast pic.twitter.com/8NGaMoCwvg
— Exilenova+ (@Exilenova_plus) January 4, 2026
Sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram tegutsev kanal Exilenova+ teatas aga arvukatest droonirünnakutest tehase töökodadele ja üks neist, kus toodeti sõjatehnikat, arvatakse olevat leekides.
Ettevõtte põhitegevusalaks on autonoomsete jõuallikate väljatöötamine ja tootmine lennundusele, jõe- ja merelaevastikule, raadiotehnikale, kodumasinatele. Kuna tehase toodangut kasutatakse kaitsetööstuses, tsiviillennunduses, meretranspordis ja energeetikas, on “Energia” tehas endiselt väärtuslik ja strateegiline sihtmärk.
Jeletsi tehast tabas 2025. aasta juulis kaks droonirünnakut ning 23. mai rünnakus kahjustati ühte töökoda ja vigastati üheksat töötajat.
Ukraina nurjas venelaste katse tulla läbi gaasitoru äkkrünnakule
Ukraina õhudessantväelased nurjasid Harkivi oblastis Kupjanski lähistel Vene üksuste plaani imbuda gaasitorus liikudes nende positsioonide lähistele.
Õhudessantvägede 7. korpuse sõdurid avastasid ja peatasid venelaste katse kasutada gaasitorustikku Sojuz varjatud liikumiseks ja jõudude koondamiseks. Korpuse pressiteenistuse teatel tapeti vähemalt 40 Vene sõdurit.
Teadete kohaselt tegutses vaenlane Novoplatonovkast põhja pool, Novaja Krugljakovka ja Zagrõzovo suunal.
Venemaa saatis läbimurdele umbes 50 sõdurit.
“Operatsiooni tulemusel ei suutnud vaenlane oma eesmärke saavutada ja olukord vastutusalas on stabiliseerunud,” märkis korpuse pressiteenistus.
Juhtunust teatanud uudisteagentuur Interfax-Ukraina märkis, et sarnast taktikat on venelased varemgi kasutanud. Näiteks 2025. aasta septembris üritasid Vene väed maa-aluse gaasijuhtme kaudu Kupjanskis Ukraina positsioonide taha tungida. Mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) analüütikute sõnul kasutasid Vene väed varem maa-aluseid torujuhtmeid Ukraina kaitsepositsioonide taha tungimiseks Avdijivkas Donetski oblastis 2024. aasta jaanuaris ja Sudžas Kurski oblastis 2025. aasta märtsis.
Venemaa rünnakus Kiievile hukkus vähemalt üks inimene
Venemaa korraldas ööl vastu esmaspäeva Ukrainale ulatusliku õhurünnaku, milles sai tabamuse ka riigi pealinn Kiiev. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.
Kiievi linna sõjaväevalitsuse juht Tõmur Tkatšenko teatas esmaspäeva varahommikul, et rünnaku tagajärjel puhkes Oboloni rajoonis tulekahju. Veidi hiljem teatas Tkatšenko, et rünnaku tagajärjel hukkus üks inimene, vahendas Ukrainska Pravda.
Ukraina õhujõud teatasid esmaspäeva lõunal, et riigi õhukaitse hävitas ööl vastu esmaspäeva riiki rünnanud 165 Vene ründedroonist 137. Vene vägi ründas Ukrainat ka üheksa ballistilise raketiga Iskander-M ja õhutõrjeraketiga S-300.
Kiievi teatel oli Venemaa sihtmärkideks taas Ukraina energiataristu.
“Tänahommikuse seisuga on Tšernihhivi, Harkivi ja Donetski oblasti tarbijad elektrita. Slavutõtši linn on vaenlase rünnaku tagajärjel täielikult elektrita. Samuti registreeriti rünnak Donetski oblastis asuvale elektrijaamale,” ütles energiaministri asetäitja Oleksandr Vjazovtšenko.
Venemaa jätkab Ukraina linnade pommitamist Autor/allikas: SCANPIX/EPA/SERGEY KOZLOV
Trumpi sõnul ei rünnanud Ukraina Putini residentsi
USA president Donald Trump ütles pühapäeval, et ta ei usu, et Ukraina ründas Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini residentsi.
USA Luure Keskagentuur (CIA) hindas juba varem, et Ukraina ei sihtinud hiljutises droonirünnakus riigi põhjaosas Putini elukohta.
Moskva teatas möödunud nädala alguses, et Ukraina ründas droonidega Putini eraldatud kodu Novgorodi oblastis, mis asub Moskva ja Peterburi vahel.
Ukraina eitab mis tahes rünnaku korraldamist Putini residentsile. Venemaa pole mingeid tõendeid rünnakust esitanud. Paljud lääne ametnikud näevad Venemaa avalduses katset saboteerida diplomaatilisi pingutusi.
Zelenski: Euroopas kavandatud kohtumised on panus Ukraina kaitsesse
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas pühapäeval, et peab järgmisel nädalal Euroopas terve rea uusi kohtumisi, mille eesmärk on anda järjekordne panus Ukraina kaitsesse.
“Valmistume juba ka järgmiseks diplomaatiliseks nädalaks – Euroopas toimuvad kohtumised, mis peavad andma veel ühe panuse meie kaitsesse ja sõja lõpu kiirendamisse. Ukraina on valmis mõlemaks võimalikuks teeks – diplomaatiaks, mida me taotleme, aga ka jätkuvaks aktiivseks kaitseks, kui meie partnerite surve Venemaale osutub ebapiisavaks,” rääkis Zelenski.
President rõhutas, et Ukraina soovib rahu, kuid ei loovuta midagi niisama kellelegi. Riigipea avaldas tänu kõigile, kes töötavad riigi heaks ja kaitsevad Ukrainat.
Läti on sõja algusest alates toetanud Ukrainat ligi miljardi euro ulatuses
Läti on alates Venemaa täiemahulise agressioonisõja algusest andnud Ukrainale praktilist abi ligi miljardi euro väärtuses, ütles välisminister Baiba Braže.
Välisministri 2025. aasta aruandes rõhutatakse, et Läti seisukoht jääb samaks – Ukraina igakülgne toetamine jätkub ning Euroopa riigid peaksid mängima juhtrolli ja suurendama oma panust Ukraina toetamisse vähemalt 0,25 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP), vahendas uudistekanal Ukrinform.
2024. aasta aprillis allkirjastatud pikaajalise toetus- ja julgeolekulepingu kohaselt annab Läti Ukrainale aastatel 2024–2026 sõjalist toetust 0,25 protsenti SKP-st ja ülesehitusabi 15 miljoni euro ulatuses.
Aruande kohaselt hõlmas Ukrainale 2025. aastal antud sõjaline toetus oste Läti sõjatööstuselt, osalemist Ukrainat toetavate riikide koalitsioonides, eelkõige droonikoalitsioonis, ning Ukraina sõdurite sõjalist väljaõpet.
2025. aastal liitus Läti NATO algatusega PURL, eraldades sellesse 7,2 miljonit eurot, osales NATO julgeoleku- ja väljaõppemissioonil Ukrainas ning liitus NATO Renovator algatusega, mille eesmärk on Ukraina sõjaväe meditsiini- ja rehabilitatsioonisüsteemi moderniseerimine.
Läti osales aktiivselt läbirääkimistel EL-i toetuse üle Ukrainale aastateks 2026–2027, sealhulgas Venemaa keskpanga külmutatud varade üleandmiseks Ukrainale. Riik osaleb aktiivselt ka Tahtekoalitsioonis ja on liitunud rahvusvahelise algatusega, et aidata Venemaa röövitud ukraina lastel koju naasta.
Välisministri aruandes märgitakse ka, et Läti kaitseb rahvusvahelistes organisatsioonides Ukraina õigust enesekaitsele, kutsub üles toetama Ukrainat igasugusel kujul ning suurendama poliitilist, sõjalist, majanduslikku ja diplomaatilist survet Venemaale ja riikidele, mis toetavad tema agressiooni.
Uudisteagentuur Ukrinform on varem teatanud, on Läti siseministeerium valmistas ette valitsuse otsuse eelnõu joobes juhtidelt ja muudes kriminaalasjades konfiskeeritud 21 sõiduki üleandmiseks Ukrainale.
USA saadab Pariisi kõnelustele Witkoffi ja Kushneri
Ameerika Ühendriike esindavad sel nädalal Pariisis peetaval Ukraina liitlaste kohtumisel USA presidendi Donald Trumpi eriesindaja Steve Witkoff ja väimees Jared Kushner, ütles Valge Maja ametnik esmaspäeval AFP-le.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron võõrustab teisipäeval niinimetatud tahtekoalitsiooni kohtumist, et arutada julgeolekutagatisi osana Ukraina ja Venemaa vahelisest rahuleppest.
Ukraina: mullu leidis rindel aset 61 605 lahingkokkupõrget
Eelmisel aastal leidis rindel aset 61 605 lahingkokkupõrget, teatas esmaspäeval UUkraina kaitseministeerium viitega kindralstaabi andmetele.
“2025. aastal oli sõjategevuse intensiivsus rindel endiselt kõrge. Ukraina kindralstaabi andmetel leidis aasta jooksul aset 61 605 lahingkokkupõrget. Aasta kõige intensiivsem päev oli 28. november – ööpäeva jooksul registreeriti 311 lahingkokkupõrget vaenlasega,” öeldi teates.
Samade andmete kohaselt tulistas Venemaa 2025. aastal Ukrainat ligi 40 000 korral mitmikraketiheitjatest.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 990 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 212 520 (võrdlus eelmise päevaga +990);
– tankid 11 507 (+8);
– jalaväe lahingumasinad 23 857 (+2);
– suurtükisüsteemid 35 785(+29);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1592 (+2);
– õhutõrjesüsteemid 1268 (+0);
– lennukid 434 (+0);
– kopterid 347 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 100 564 (+704);
– tiibraketid 4137 (+0);
– laevad/kaatrid 28 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 72 945 (+169);
– eritehnika 4036 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Allikas:
Ukrainska Pravda, AFP-Interfax-BNS, The Kyiv Independent, LIGA.net, The Kyiv Post, Ukrinform, Interfax-Ukraina