Inimesed, kes mäletavad pandimajade äri Eestis veel 1990. aastate algusest, kui väärisasjade vastu kõrge intressiga lühiajalisi sularahalaene andvad ettevõtted paiknesid keldripindadel, on olnud üllatunud, kui on kohanud pandimajasid, tihti mitme eri ettevõtte omi, kaubanduskeskustes. Näiteks on Tallinnas Lasnamäel asuvas Mustakivi keskuses ennast sisse seadnud kolm eri pandimaja Hambakliiniku ja Dodo Pizzaga ühe katuse all.
Kristen Oliver Rattasepp, maakler ja Pindi Kinnisvara Äripinnad juhatuse liige, ütles siiski, et kuigi pandimajade renomee ja finantsolukord on viimase viie aastaga paranenud, pole näha tendentsi, et pandimajad just massiliselt keskustesse koliksid.
“Seda teevad võibolla mõned üksikud brändid, kuid suurt positsiooni ärikinnisvaras pole pandimajad võtmas,” sõnas Rattasepp.
Rattasepp lisas, et ka inimesed on valmis pandimaju uutes asupaikades tervitama, taas tänu asjaolule, et nende maine on tervikuna parem.
Maakleri hinnangul pandimajad keskustes hinnasoodustusi ei saa ja maksavad sama üürihinda, mis teised. “Neil on reeglina kasutusel ka väikesed pinnad, seetõttu pole põhjust neile hinnaalandust teha,” lisas ta.
Samuti on tõsiasi, et tõenäoliselt ei leia kliendid kunagi pandimaja Tallinna Viru keskusest või Ülemiste keskusest, kes valivad hoolsalt klientuuri ja ka kelle klientidele on oluline, milliste äride kõrval nad paiknevad.
Pandimajade asupaigaks on ja jääb pigem äärelinna või magalarajooni kaubakeskus.
Mustakivi keskusest öeldi ERR-ile, et pandimajad on head rentnikud juba mitmeid aastaid ja keskusel nendega probleeme pole.
“Meil kõik töötab, lepingud kehtivad. Kahel pandimajal on eraldi sissepääs, ainult üks pandimaja asub keskuses sees. Kliendid käivad seal eraldi ustest. Teisi äripindade rentnikke nad ei häiri, selles mõttes on kõik korras,” lausus keskuse esindaja.
Kulla hinna pöörane kasv kergitab pandimajaketi käivet
Üks sellistest ettevõtetest, kes pandimajade brändi parketikõlbulikumaks on arendanud, on üle Eesti paarikümnes asukohas tegutsev Luutar. Pandimajadele mittetavapäraselt on Luutar oma äri edusammudest teatamiseks kasutanud ka suhtekorraldusfirma abi.
Viimati teatas pandimajakett rekordilisest käibekasvust.
“Otsime pidevalt suuremaid pindasid ja plaanime lisaks praegusele 20 esindusele uusi avada,” ütles Luutari omanik ja juht Ljubov-Luule Emmar ja lisas, et kõige rohkem on käibed kasvanud Tartu, Pärnu ja Ida-Viru pandimajades.
Kuigi Emmari sõnul kasvas ettevõtte 11 kuu käive võrreldes mullusega üle 10 protsendi ning novembris sündis ligi 20 aasta käiberekord, siis pole tema sõnul tarvis sellest järeldada, et inimesed rohkem pandiksid.
“Kasvu tekitab kulla hind maailmaturul. Ehk siis ega koguseliselt ei ole väga midagi muutunud, see ei tähenda, et inimesed massiliselt jooksevad ja pandivad, aga kuna väärismetallide hind on nii kõrge, siis kasvatab numbreid,” selgitas Emmar ERR-ile.
“Kulla hind on ju kahe aastaga praktiliselt 50 protsenti tõusnud ja kui varem anti 28 eurot grammi eest, siis täna me anname juba 65 eurot grammi eest,” ütles Emmar. “Need inimesed, kes siin omal ajal kulda investeerisid – väga tark otsus,” lisas ta.
Luutari käibekasvu viimastel aastatel näitavad ka Inforegistri andmed: kui 2023. aastal oli ettevõtte käive 2 520 347 eurot, siis 2024. aastal juba 4 084 345 eurot.
Emmari sõnul on kuld jätkuvalt kõige enam panditav ese. “Kõiki asju panditakse, aga lihtsalt ülekaal on väärismetallil,” lausus ta.
Pandimajade äri maine üheks miinuseks on olnud uskumus, et seal võetakse vastu ja müüakse varastatud kaupa. Emmar ütles, et pandimaja ise ei menetle, kas neile panditud ese on varastatud või mitte, kui aga politsei nende poole pöördub, siis teevad nad koostööd.
“Meie ei tegele ehete päritolu tuvastamisega, see ei käi niimoodi, et kui klient toob abielusõrmuse, siis ma küsin, vabandage, kas te lahutasite? Meil ei ole teenindajatel õigust seda isegi küsida. Meil on pandilepingu sõlmimine teatud tingimustel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel. Juhul, kui tuleb politseilt info, et see toode võib olla varastatud, siis meie anname selle toote välja ja edasi järgnevad kohtumenetlused. Meie töötajad kindlasti ise ei tegele siin mingisuguse menetlusega,” lausus Emmar.
Siiski ei paista, et kulla hinna tõus oleks kõigi pandimajade edu garantii.
Kui Emmar ütles, et kulla hinna tõus kasvatab nende käivet ja märkis ka seda, et enamik panti toodud esemed ostetakse pantijate poolt tagasi, siis kolme kauplusega Tallinna Lombard ütles ERR-ile, et neil pole rohkem ei kliente ega pantijaid.
“Inimestel on vaja palju raha maksta üldisteks kuludeks, nagu toit ja eluase, ja nad vaatavad väga, kuhu raha raiskavad,” ütles 22 aastat tegutsenud pandimajapidaja Natalja, kes ei soovinud oma täisnime avalikustada.
“Inimesed on muutunud ettevaatlikumaks. Pantida ei julge inimesed sellepärast, et nad ei usu, kas suudavad asja tagasi osta,” sõnas ta. “Võibolla mõnel pandimajal läheb paremini, aga meil on nii,” lisas pandimaja omanik.
Vähem pandimajasid, rohkem maksuraha
Pandimajade muutumisel valgeks äriks on oluline ka, kui hoolsalt suhtuvad need ettevõtted maksude maksmisesse.
Pandimajadele väljastatud tegevuslubade üle peab järelevalvet rahapesu andmebüroo (RAB), kelle andmetel on pandimajade arv aastatel 2020-2024 mõnevõrra vähenenud. Kui perioodi alguses oli neid 115, siis kahe aasta eest vaid 101.
Kuigi pandimajade arv väheneb, maksavad nad rohkem makse, millest võib järeldada, et paranenud on nii lombardite maksukäitumine kui ka suurenenud käive ja palgad.
Maksuameti andmeteenuste arenduse ja analüüsi üksuse juht Katre Derrik-Belitšev ütles, et täpset analüüsi selle kohta neil pole, kuid saab öelda, et viimastel aastatel on järk-järgult suurenenud nii pandimajade tasutud sotsiaalmaksu, füüsilise isiku tulumaksu kui ka käibemaksu laekumine.
“Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud ka pandimajadelt laekunud juriidilise isiku tulumaksu laekumine. Töötuskindlustusmakse laekumine on suurenenud alates 2021. aastast, kogumispensionimakse laekumine on järjest suurenenud alates 2023. aastast,” lausus Derrik-Belitšev.
Ehk kui 2020. aastal maksid pandimajad sotsiaalmaksu 438 526 eurot, siis 2025. aastal oli see summa 755 201 eurot. MTA-le laekunud käibemaks on samal perioodil kerkinud 95 093 eurolt 269 006 eurole ja füüsilise isiku tulumaks 121 151 eurolt 347 431 eurole.