USA Luure Keskagentuuri (CIA) endine analüütik ja luureohvitser Aldrich Ames, kes reetis lääne luureressursse Nõukogude Liidule ja Venemaale, suri esmaspäeval Marylandi vanglas 84-aastasena, teatas vanglaameti pressiesindaja.
Ames töötas CIA-s vastuluureanalüütikuna 31 aastat ning mõisteti koos oma naise Rosarioga süüdi aastatel 1985–1993 Moskvale teabe müümises enam kui 2,5 miljoni dollari eest, mis seadis ohtu salajasi missioone ja nõudis inimelusid.
Ames oli CIA vastuluure osakonna Nõukogude Liidu haru juht ja andis Kremlile kümnete USA heaks luuranud venelaste nimed.
Paari toonane luksuslik elustiil – nad hoidsid sularaha Šveitsi pangakontodel, sõitsid Jaguariga ja nende krediitkaardiarved ulatusid 50 000 dollarini aastas – äratasid lõpuks USA võimudes kahtlust.
Föderaalprokuröride sõnul spioneeris Ames Nõukogude Liidu heaks ja jätkas pärast selle kokkuvarisemist Venemaale teabe müümist kuni tema paljastamiseni 1994. aastal.
Tuginedes Amesi valeteabele, informeerisid CIA ametnikud korduvalt valesti USA presidente Ronald Reaganit, George H. W. Bushi ja teisi tippametnikke Nõukogude Liidu sõjalise võimekuse ja muude strateegiliste üksikasjade kohta.
Amesi vastutusele võtmine teravdas pingeid Washingtoni ja Moskva vahel ajal, mil endise NSV Liidu liidri Mihhail Gorbatšovi perestroika reformiliikumine oli asendumas Venemaa esimese Nõukogude-järgse juhi Boriss Jeltsini avatusega lääne suunas.
Toonane CIA direktor James Woolsey astus skandaali tõttu tagasi. Tema järeltulija, Belgias sündinud John Deutsch, viis läbi luureagentuuri ümberkorraldamise, mille tulemusel toimusid vahistamised ja esitati süüdistusi.
Toonane USA president Bill Clinton nimetas Amesi juhtumit “väga tõsiseks” ja vihjas, et see võib kahjustada suhteid Moskvaga, samas kui Kreml vähendas intsidendi tähtsust, kusjuures üks Vene diplomaat nimetas ameeriklasi “äärmiselt emotsionaalseteks”.
Lõpuks saatis Valge Maja riigist välja kõrge Vene diplomaadi Aleksandr Lõssenko, keda süüdistati seotuses Amesiga, kuna Venemaa keeldus teda tagasi kutsumast.
Ames tunnistas end ilma kohtuprotsessita süüdi spioneerimises ja maksudest kõrvalehoidmises ning talle määrati eluaegne vangistus ilma tingimisi vabanemise võimaluseta.