Sel aasta on varasematest valimistest paremad võimalused, et järgmine Eesti president valitakse ära riigikogus, leidis sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) juht ja poliitikaekspert Tarmo Jüristo “Terevisioonis”.
Jüristo selgitas, et kui praegu võimul oleval Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonil õnnestub saada kokkulepe Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, siis oleks juurde vaja vaid paari häält nn aknaalustelt. Riigikogus presidendi valimiseks on vaja vähemalt 68 saadiku toetust.
“Aga ühel või teisel moel tuleb leida kompromisskandidaat. Presidendivalimised on natuke nagu paavsti valimine – tuleb leida kõige vähem vastuolusid toov kandidaat. Kui keegi on mingile kandidaadile tõsiselt vastu, siis on see suur probleem sellele inimesele,” leidis Jüristo.
Jüristo sõnul on praeguses olukorras kindlasti presidendi välispoliitilise kompetentsi roll suurem kui varasemalt, kuid see pole presidendi ainus roll.
“Lennart Meri oli klassikaline näide, kus see roll oli suur. Aga presidendil on erinevaid rolle. Lisaks välispoliitilisele kompetentsile ka põhiseaduse valvamine. Raske on leida inimest, kes kõiki kaste samaväärselt täidaks,” märkis Jüristo.
Ta lisas, et kindlasti sõltub ka konkreetsest isikust, kuidas ta neid rolle täidab ja sisustab.
Jüristo meenutas, et varem pole presidendivalimistel hästi läinud neil kandidaatidel, kes varakult esirinda trügivad.
“Pigem need inimesed, kel tõsine väljavaade on, ei ole kampaaniat varakult alustanud.”
Kuigi kuskil ei ole kirjas reeglit, et peaminister ja president ei tohi olla ühest parteist, siis muudab selle võimaluse vähetõenäoliseks asjaolu, et presidendi valimiseks riigikogus on vaja vähemalt 68 häält.
“Kui peaministri parteil on riigikogus suurim fraktsioon, siis teised parteid mõtlevad, et tuleb leida teistsugune kandidaat. Meie presidendil on võimu vähem kui mõnes teises riigis, aga tal on siiski selge roll riigi ja demokraatia toimimises. Ta peab tasakaalustama riigikogu eri osapooli. Siit ka loogika, et presidendiks peaks saama keegi, kes on sõltumatu valitsevast koalitsioonist,” selgitas Jüristo.
Hetkel suurima toetusega Isamaa kandidaadi edusse riigikogus Jüristo ei usu, sest Isamaal viimastel riigikogu valimistel väga hästi ei läinud ja nende esindatus parlamendis ei ole määrav.
“Nende jõuõlg parlamendis pole hea, aga valijameeste kogus, kus on kõrval ka kohaliku võimu esindajad (Isamaa sai KOV valimistel erakondadest paremuselt teise tulemuse häälte arvult ja oli erakondadest edukaim koalitsioonidesse pääsemiselt – toim), seal on Isamaa positsioon juba parem,” leidis Jüristo.
Presidendivalimised toimuvad selle aasta suve lõpus. Praegune president Alar Karis on andnud mõista, et väga suure tõenäosusega ta teiseks ametiajaks ei kandideeri.