Eesti Lastekirjanduse Keskusele pärandatud Edgar Valteri Pöörismäe talu Urvaste kandis võib tulevikus kujuneda kunstiresidentuuriks, tema Tartu korteri plaanib keskus pärast põhjalikku uurimistööd müüki panna.
Edgar Valter suri 2006. aastal 76-aastaselt ja pärandas kogu oma vara ja loomingu kasutütar Külli Leppikule. Leppiku testament viis selle omakorda Eesti Lastekirjanduse Keskusele, mille juht Triin Soone on viimased aasta aega püüdnud kätte sattunud rägastikust sotti saada. Suur osa Valteri pärandist on Urvaste kandis asuv Pöörismäe talu, kus Valter viimased poolteist aastakümmet oma elus elas ja töötas.
“Teda inspireeris väga selline pärandmets ehk see, et mets elab ise oma elu ja inimene väga oma käega siia ei sekku. Täpselt nii kui midagi kukub ja murdub, käivad tuuled ja tormid üle, siis tundub, et see on see, mis teda siin väga võlus, et oma loomingut luua. Just tema autoriraamatud on hästi looduse kesksed – väga palju loodusest. Ammutas seda inspiratsiooni siit,” lausus Soone “Ringvaates”.
Üks mõte, mida Pöörismäe taluga pihta hakata, on luua sinna kunstiresidentuur, sest nagu Valter tõestas – ümbrus on maalimiseks ja joonistamiseks soodus. Kuid enne seda on vaja talus kõvasti tööd teha, sest Valterist on maha jäänud lademetes loomingut ja töövahendeid.
“Eks tuleb hakata kuskilt liikuma. Kõigepealt vajab see siin korrastamist, kõik tuleb puhtaks teha ja siis saab hakata vaatama, mis seisus [maja on]. Kui maja palke vaadata, siis ma ütleks, et see on üks väga tugev palkehitis. Ma arvan, et see kest, mis siit lõpuks alt välja tuleb, kui see praht ja sodi ära koristada, millesse me suhtume väga tundlikult, sest me ei tea, mis siin võib olla, siis on see väga ilus ruum,” rääkis Soone.
Teine osa Edgar Valteri maisest varast jäi maha mehe Tartu korterisse. See on plaanis müüki panna, aga enne tuleb seal sealgi põhjalik uurimistöö ära teha. Soone tõi välja, et näiteks on korterist välja tulnud välja kirjavahetusi, fotosid, karakteriharjutusi ja illustratsioone, mis raamatutesse pole jõudnud. Samuti on leitud ka Edgar Valteri kaabu ja mitmeid piipe, millega ta on paljude eestlaste mälupilti jäänud.
Ehk veidi vähem kui Valteri raamatuillustratsioone, teatakse tema tohutut maalikogu.
“Me ei saa öelda, et see Edgar Valteri looming, mis siia kogunenud on, et need maalid on kõik lõuendi peale maalitud. Siin on ka lõuendile, aga leiame täiesti tavalise papitüki peale tehtud, on üks väga tore taburet, mille peale on üks siil jõudnud, aga ka vineeritüki peale, kuskile uksetahvlile, ka selliseid pilte võib leida väga palju,” tutvustas Soone.
Soone hinnangul on Valterist jäänud maha tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid töid.
“Kindlasti on päris palju tema loomingut ka erakätes, mida me ei tea. Või kui palju säilinud on – eks kunstnikel on ka see, et võib-olla sa ei taha, et ebaõnnestumisest jälgi jääb ja hävitad või viskad ära. Ei tea, kui palju ta seda teed on läinud, aga kui arvestada, et ta kogu aeg joonistas, siis peab neid tuhandeid, kümnetes tuhandetes kokku olema. Siin on kunstiteadlastel aastateks tööd, et seda läbi vaadata ja läbi mõtestada.”
Esimene suur tähtaeg saabub 2029. aastal, mil tähistatakse Edgar Valteri 100. sünniaastapäeva. “Selleks hetkeks tahaks tema loomingut hästi mitmekesiselt publiku ette tuua,” sõnas Soone.