Sõja 1413. päev: Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla | Välismaa

USA ja Ukraina delegatsioonid peavad teisipäeva õhtul Pariisis veel ühe kohtumise, teatas Ühendriikide erisaadik Steve Witkoff pärast tahtekoalitsiooni kohtumist.

“Täna õhtul me kohtume Ukraina delegatsiooniga, jätkates seda tööd, sest president Trumpi mandaat on see, et ta soovib Ukrainas rahu ja me kavatseme teha tema nimel kõik võimaliku, et see rahu saavutada,” ütles Witkoff.

Witkoff märkis pärast tahtekoalitsiooni kohtumist, et Kiievi liitlased on Ukrainale antavate julgeolekugarantiide osas suuresti kokkuleppele jõudnud.

“Meie hinnangul on julgeolekuprotokollid suures osas valmis. Need on olulised, et Ukraina rahvas teaks, et kui see lõpeb, lõpeb see igaveseks,” ütles ta.

Witkoff lisas, et kõige kriitilisemaks küsimuseks saavad olema territoriaalsed lahendused ning loodetavasti suudetakse selles osas jõuda teatud kompromissideni.

Kiievi julgeolekuteenistuse (SBU) ametnik teatas, et Ukraina väed tabasid kaugmaadroonidega naftahoidlat Venemaal Lipetski oblastis ning raketi- ja laskemoonaladu Kostroma oblastis.

Ametniku sõnul puhkes rünnakute tagajärjel naftahoidlas tulekahju ja arsenalis kärgatasid võimsad plahvatused.

Ka sotsiaalmeediakanalid teatasid, et Lipetski oblastis põleb naftahoidla.

Tuntud USA ettevõttele Bunge kuuluva tsiviilkasutuses oleva õlitehase kahjustamine Dnipros oli Venemaa tahtliku rünnaku tagajärg, teatas esmaspäeval välisminister Andri Sõbiha.

“See rünnak ei olnud eksitus või viga. See oli tahtlik, kuna venelased üritasid seda rajatist juba varem korduvalt rünnata,” rääkis minister.

Sõbiha tõi välja, et Venemaa ründab süstemaatiliselt Ameerika ettevõtteid Ukrainas.

“Vene rünnakud kahjustasid eelmisel aastal Boeingu kontoreid Kiievis, suurt USA omanduses olevat elektroonikatootjat Taga-Karpaatias ja mitmeid teisi rajatisi,” sõnas välisminister.

Sõbiha nentis, et täiemahulise sõja jooksul on umbes poolte Ukrainas tegutsevate USA kaubanduskoja liikmete rajatised saanud erineva ulatusega kahjustusi või hävinenud.

“Putini rünnakud Ameerika ettevõtetele ja huvidele Ukrainas näitavad tema täielikku hoolimatust president Donald Trumpi juhitud rahupingutuste vastu,” ütles Sõbiha.

Ministri sõnul on just seetõttu nii oluline rahuprotsessiga edasi liikuda ja Ukraina on selleks valmis. Samuti on oluline tugevdada Ukraina õhutõrjet ja suurendada sanktsioonisurvet Venemaale.

“Moskva keeldumine vastata Ukraina konstruktiivsetele rahusammudele peab minema riigile kalliks maksma ja Kreml peab tundma, et see hind on ränk,” lõpetas Sõbiha.

Ukraina on praegu humanitaarse energiakriisi lävel, ütles esmaspäeval Saksamaa kantsler Friedrich Merz.

Saksa valitsusjuht pöördus Pariisis toimuva tahtekoalitsiooni kohtumise eelõhtul koalitsiooniparteide poole ja väljendas muret tõsise olukorra pärast Ukraina energeetikas.

Lisaks Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile osalevad tahtekoalitsiooni kohtumisel Euroopa riikide ja Euroopa Liidu juhid, NATO peasekretär Mark Rutte ning USA välisminister Marco Rubio koos president Donald Trumpi eriesindajatega.

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 213 460 (võrdlus eelmise päevaga +940);

– tankid 11 512 (+5);

– jalaväe lahingumasinad 23 863 (+6);

– suurtükisüsteemid 35 831(+46);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1593 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1269 (+1);

– lennukid 434 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 101 443 (+879);

– tiibraketid 4137 (+0);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 73 102 (+157);

– eritehnika 4036 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.