Astrid Lindgreni lapselapselaps Johan Palmberg rääkis “Ringvaates”, et tema vanavanaemal oli erakordselt ebatavaline arusaam lastest ja teda huvitasid samad asjad mis lapsigi. Palmbergi sõnul läks suguvõsa genofondis kogu talent Astridile ja rohkem kuulsaid kirjanikke nende peres pole.
“Mul on väga head mälestused Astridi korteris käimisest. Ta istus seal alati ja tegeles oma tohutu koguse kirjadega, mida talle saadeti. Tal oli meie jaoks alati aega, kui me külla läksime. Talle meeldis lastega koos olla ja tal oli väga ebatavaline arusaam, millest meil oleks huvitav rääkida. Enamikel täiskasvanutel seda pole. Nad räägivad lastega teemadel, mis neid ennast huvitavad. Astridil oli kaasasündinud arusaam sellest, mille vastu lapsed huvi tunnevad ja teda huvitasid ka samad asjad, ta rääkis lastega nii, et nad tundsid ennast märgatult ja mõistetuna,” ütles Johan Palmberg, kes oli 11-aastane, kui tema vanavanaema Astrid Lindgren suri.
Palmbergi sõnul ei lugenud Astrid neile kunagi raamatuid ette. “Mu esimesed mälestused on ajast, kui ta nägemine oli nii halb, et ta ei saanud enam lugeda. Mäletan, et lugema õppides veerisin üks kord tema korteris valjusti raamatut ette, sest ma vaikselt ei osanud veel lugeda, see oli üks Emili raamatutest, ja ta naeris, sest ta enda raamat tundus talle nii naljakas. Ta polnud seda ammu lugenud. Kuulas ja ütles, et päris hea,” meenutas Palmberg.
Palmberg tõdes, et kooli ajal oli tema rootsi keele õpetaja tema vastu väga lahke, sest tema arvates voolas tema soontes võluveri. “Mind üllatas väga see, kui paljud inimesed tema korteri juurde tulid pärast Astridi surma, et lilli, kinke ja kirju jätta. Ma ei saanud enne ta surma aru, kui oluline ta väga paljudele inimestele oli.”
Oma elu kõige traagilisemast perioodist, millele keskendub ka film “Astrid Lindgreni rääkimata lugu” rääkis ta ka oma perele väga vähe. “Pisut oli tunda, et filmitegijad tungisid tema isiklikku ruumi, mida ta ise ei soovinud sedasi avaldada,” tõdes Palmberg.
Palmberg meenutas raamatu “Pipi Pikksukk” saamislugu ja tõdes, et Astrid muidugi teadis, et see raamat võib poleemikat tekitada, sest kirjeldab lapsi vastuolulisel moel. “Peame realistlikult suhtuma sellesse, et keel ja sõnade tähendus aja jooksul muutuvad. Minu arust oli see põhjus, mis pani mind mõtlema, et peame seda uutmoodi kaaluma,” tõdes Palmberg, kommenteerides Rootsis levinud jutte, mis süüdistas Pipit rassismis.
Palmbergi sõnul on Astridi kõige naljakam raamat “Karlsson katuselt”. “Ma soovitan lugeda Astridi lühijutte, kes tahavad rohkem Astridit lugeda.”
Palmberg ise lugusid kirjutanud pole. “Suguvõsa genofondis läks kogu talent Astridile,” muheles ta.