Eestis levis möödunud jõuluperioodil korraga mitu hingamisteede viirust, millest peamine oli gripp. Pühadeaeg soodustab viiruste levikut, sest inimesed käivad omavahel tihedalt läbi.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna spetsialisti Julia Gelleri sõnul oli jõulude ajal tegu klassikalise gripihooaja tipuga, mida soodustasid nii hooajalised tegurid kui ka pühadeaegne tihe inimestevaheline läbikäimine.
“Meie kliimavööndis langeb gripi kõrghooaeg sageli just jõuludega samale ajale. Inimesed käivad rohkem üritustel, kohtuvad, liiguvad kaubanduskeskustes ning viirustele see meeldib,” selgitas Geller.
Terviseameti andmetel registreeriti pühade ajal ligikaudu 4000 gripijuhtumit nädalas, samal ajal kui COVID-19 juhtumeid oli umbes 500. Spetsialisti sõnul põhinevad need numbrid vaid arsti poole pöördunud inimeste andmetel. Tegelik haigestunute arv on tõenäoliselt suurem, sest leebemate sümptomitega inimesed tihtipeale arsti poole ei pöördu.
Gripi ja COVID-19 kõrval tuvastati ka mitmeid teisi hingamisteede viiruseid, sealhulgas adenoviiruseid, rinoviiruseid, enteroviiruseid ning hooajalisi koroonaviiruseid.
“Tavainimesel ei ole võimalik sümptomite põhjal täpselt vahet teha, millise viirusega on tegu. Paljud neist põhjustavad väga sarnaseid haigusnähte: kurguvalu, nohu, köha, palavikku,” ütles Geller. Ka lihas- ja liigesevalud, mida sageli peetakse gripile iseloomulikuks, võivad esineda ka teiste viirusnakkuste, sealhulgas COVID-19 puhul.
COVID-19 on terviseameti hinnangul muutunud üldiselt leebemaks, kuid see ei tähenda, et risk oleks kadunud. “Rasked haigusjuhud ja haiglasse sattumised puudutavad eeskätt eakamaid ja krooniliste haigustega inimesi, kuid ka surmajuhtumeid esineb,” rõhutas Geller.
Spetsialisti sõnul ei saa viirusi jagada ohututeks ja ohtlikeks. Sama viirus võib ühel inimesel kulgeda märkamatult, teisel aga põhjustada raskeid tüsistusi. Olulist rolli mängivad inimese üldine tervis, kaasuvad haigused ja immuunsüsteemi seisund. “Mõnikord ei ole viirus ise peamine probleem, vaid see, et ta käivitab organismis teised protsessid ja süvendab olemasolevaid haigusi,” selgitas Geller.
A-hepatiit on seotud reisimise ja hügieeniga
Hiljuti teatas terviseamet ka A-hepatiidi juhtumite sagenemisest. Rahvakeeli kollatõvena tuntud haigus levib peamiselt saastunud toidu ja vee kaudu ning halva kätehügieeni tõttu. Erinevalt B- ja C-hepatiidist on A-hepatiidi vastu olemas vaktsiin.
“Risk on suurem piirkondades, kus hügieenitingimused on kehvemad. Reisimisel tuleb olla tähelepanelik toidu ja kätehügieeni suhtes,” ütles Geller.
Hingamisteede viiruste hooaeg kestab Eestis tavaliselt oktoobrist mai lõpuni. Kevade saabudes hakkab haigestumine tasapisi vähenema, sest soojem ja kuivem õhk ning rohkem õues viibimist ei soosi viiruste levikut.
Samas võivad suuremad pühad ja kogunemised ka edaspidi põhjustada lühiajalisi haigestumiste tõuse. “Täielikku rahu ei saa veel loota, kuid kõrghooaeg ei ole lõpmatu,” ütles Geller.
Terviseameti soovitused on jätkuvalt samad: pesta käsi, tuulutada ruume, köhida varrukasse või salvrätikusse, vältida haigena kontakte teistega ning vajadusel kanda rahvarohketes kohtades maski. Samuti on oluline piisav uni, vedeliku tarbimine ja tasakaalustatud toitumine. “Need on väga lihtsad, aga tõhusad meetmed, millega saame kaitsta nii ennast kui ka teisi,” rõhutas Geller.