Tallinna ametnikud nuputavad praegu võimalusi, kuidas saaks Euroopa Liidust Liivalaia trammitee rajamiseks lubatud rahast vähemalt osa mingil muul moel kasutada, ütles Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa).
Tallinna praegune võimuliit ehk Keskerakond ja Isamaa leppisid kokku, et Liivalaia tänavale plaanitud ja juba projekteerimisse läinud trammiteed siiski ei rajata. See tähendab, et Euroopa Liidust lubatud mitukümmend miljonit eurot jääks linnal saamata.
Kuivõrd linnal on plaanis Liivalaia tänav siiski rekonstrueerida, siis uuriti võimalust, et kas osa Euroopa Liidu eraldatud rahast saaks kasutada näiteks rattateede ja bussipeatuste rajamise tarbeks, ütles Järvan veebisaates “Otse uudistemajast”.
“Küsimus oli ka selles, et kas projekteerimise käigus on meil võimalik projekteerida seda tänavat nii, et mingigi osa sellest (Euroopa Liidu rahast) on kasutatav – laiadele kõnniteedele on võimalik teha rattateed, mille jaoks on eraldi rahastu, kas meil on võimalik ühistranspordipeatusi sellel tänaval ümber tõsta – lootus oli, aga pigem praegu on indikatiivne seisukoht, et tulenevalt kommunaalvõrkudest, mis seal all on, siis pigem lahti võtta seda ei ole võimalik. Pigem on selline hinnang ekspertide poolt, aga me vaatame veel sinna sisse, kas on võimalik sellega midagi teha,” lausus Järvan.
Järvani sõnul on küsimus, kas seda raha saaks suunata Kristiine ristmiku ümberehitamiseks või Ülemiste kergliiklustunnelite rajamiseks raudtee alla. Tunnelite puhul on projektid juba olemas.
“Maksumus on ligikaudu seitse miljonit – et kas seda on võimalik paigutada Euroopa rahastu alla,” ütles Järvan.
Järvani sõnul on raha ümbersuunamisele vaja ka kliimaministeeriumi heakskiitu.
“(See) eeldaks ministeeriumiga tõsist koostööd, et kas nad on nõus, et see raha tõstetakse ümber, kuidas see tehniliselt on võimalik, kas peab Euroopa Komisjoniga veel midagi läbi rääkima. Tallinna poolt anname parima pingutuse, et seda raha ikkagi kasutada,” lausus ta.
Liivalaia tänava projekteerimine koos trammiteega aga lastakse lõpuni teha.
“Me uurisime, kas sealt lepingust on võimalik välja tulla, lepingu maksumus on ligikaudu 600 000 (eurot). Tuli välja, kui me täna lõpetame (lepingu) ära, produkti kätte ei taha saada, siis maksame ikkagi pool miljonit. Sellises olukorras on mõistlik projekteerimisega lõpuni minna ja las see projekt olla sahtlis,” lausus abilinnapea.
Pelguranna trammiga endiselt probleemid
Uus linnavõim on kokku leppinud, et Pelguranna tramm tuleb, kuid mitte selle plaani järgi, mis eelmises võimuliidus paika pandi, vaid muudetuna, näiteks trammi tagasipööre saab asuma Kolde puiesteel. Projekti muutmine aga pole lihtne, ütles Järvan.
“Kevadel, kui me tulime Tallinna transpordiametiga välja analüüsiga, mis näitab, et kui teeme tagasipöörde Kolde puiesteele, siis koolid on lähemal, sõitjaid oleks rohkem, maksumus oleks väiksem seitse miljonit, häiriks elanikke vähem, siis sellegipoolest Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid tahtsid kallimat versiooni, mis häiriks inimesi rohkem, mis veaks inimesi vähem, aga siis oleks vähemalt ilus trammiga randa saada. Juba toona abilinnapea (Pärtel-Peeter Pere, Reformierakond) tegi pingutusi selle nimel, et kui pärast valimisi on uus (linna)valitsus, siis võimalikult keeruline oleks seda projekti ümber muuta,” rääkis Järvan.
Järvani sõnul praegu töö käib, et projekti siiski muuta.
“Meie eesmärk on teha kõik juriidiliselt korrektselt, me ei hakka kuskil mingeid halle asju tegema. Küsimus on, kui palju võime hanke mahust projekti muuta – millal kehtivad 10 või 50 protsendi tingimused, ja kas me saame need muudatused sinna sisse mahutada,” ütles ta.