Eelmise aasta teise poole küllaltki kiire hinnatõus tulenes suuresti maksutõusudest, kuid tänavu peaks inflatsioon olema aeglasem, ütles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. Maksuküüru kaotamise mõju hinnatõusule jääb tema sõnul alla poole protsendi aastas.
Statistikaamet avaldas kolmapäeval tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnangu, mille kohaselt tõusid Eestis detsembri võrdluses hinnad aastaga 4,1 protsenti.
Eesti Panga prognoosi järgi võib tänavune tarbijahinna indeksi (THI) kasv jääda isegi alla kolme protsendi. Kaspar Oja rääkis ERR-ile, et tänavu saab maksutõusude mõju olema palju aeglasem kui mullu.
“Jaanuarist peaks välja taanduma automaksu mõju, mis oli üle protsendi ja aasta keskelt taandub välja ka käibemaksu mõju, mis on kuskil 0,7 protsenti. Nii et kokkuvõtteks oli 2025. aastal maksude mõju kahe protsendi juures, natuke üle selle ja sel aastal saab see olema kuskil protsendi juures, kui võtta arvesse ka kõik aktsiisitõusud,” sõnas Oja.
Mullust inflatsiooni mõjutas tema sõnul üsna palju ka tervishoiuteenuste hinnatõus, mis samuti tänavu kevadel välja taandub.
“Ehk küllaltki kiire hinnatõus, mida me oleme näinud ka 2025. aasta teisel poolaastal, on suuresti tulnud maksutõusude mõjust,” tõdes Oja. “Kuna see on oluliselt väiksem 2026. aastal, siis on ka inflatsioon aeglasem.”
Ökonomist tõi välja, et maksuküüru kaotamise mõju hakkab ilmselt nõudlust suurendama ja sealt tuleb ka mingisugune efekt inflatsioonile. Harilikult on see efekt inflatsioonile suurem, kui majandus on kuumenemise faasis, nagu see oli 2021. aastal, kui toimus pensionireform.
“Siis oli ettevõtete hinnangul majandus väga heas seisus. Praegu seda öelda ei saa ja ilmselt seetõttu majandusse täiendava raha tulemise mõju inflatsioonile saab olema väiksem,” selgitas Oja.
Tegurina, mis võiks inflatsiooni tagasi hoida, tõi ta välja meie juba niigi palju tõusnud hinnataseme. Kuna inimesed reisivad, on olemas ka võrdlus teiste riikidega ja see aitab tarbimist korrale kutsuda.
“Paljude kaupade puhul on kasvanud võimalus osta neid välismaalt läbi internetipoodide ja ilmselt tekitab see ka tihedama hinnavõrdluse ja tugevama konkurentsi, nende hindade tõstmine Eestis muutub keeruliseks,” lausus Oja.
Maksuküüru kaotamise mõju hinnatõusule jääb tema hinnangul alla poole protsendi aastas, kuid selle majandust turgutav efekt ei teki kohe, vaid järk-järgult ning seda on näha aasta jooksul ja mingil määral ka järgmise aasta alguses.
Maailmaturul on mitmete toormete hinnad langenud, seda ka toiduainete sektoris. Küsimusele, miks kandub toormete hinnatõusu mõju kohalikku kaubandusse üle väga kiiresti, kuid hinnalangus aeglaselt, vastas ökonomist, et põhjuseid on ilmselt kaks.
“Osas toidutoormetes on toimunud hinnalangus ja see on varasemalt ennustanud [hinna]langust ka toiduainetele, mida müüakse tarbijatele. Aga Euroopas üldiselt ei ole veel toiduainetes sellist hinnalangust toimunud,” sõnas Oja ja tõi näiteks, et või hind on maailmaturul langenud, aga see ei ole veel piima hinda jõudnud.
“See ei ole ainult Eesti küsimus, see on ka Euroopa hulgiturgudel,” lisas Oja.
Teiseks on viimastel aastatel muutunud hinnastamispoliitika: kaupmeeste juurdehindlused on keskpanga ökonomisti sõnul isegi langenud.
Ta märkis, et juurdehindlust saab arvutada kahel viisil. Üks moodus on vaadata, kui palju on tarbijahinnad kasvanud võrreldes hulgihindadega ning sealt paistab, nagu oleksid juurdehindlused kasvanud. Kui aga vaadata seda, kui palju kaupmehed teenivad enda vahendatud kaupade pealt, siis sealt sellist hinnatõusu ei paista.
“See viitab sellele, millest kaupmehed on rääkinud, et suurenenud on allahindluste osakaal ja neid allahindlusi ei pruugita hinnaindeksite mõõtmisel arvesse võtta,” selgitas Oja. “See on viimaste aastate fenomen, mida tõenäoliselt uuest aastast hakatakse täpsemalt arvestama ka hinnaindeksite mõõtmisel toiduainete puhul.”
See tähendab, et statistikaamet võtab alates jaanuarist hinnadünaamika mõõtmiseks kasutusele uue metoodika ning Oja sõnul teeb see statistika märksa kvaliteetsemaks.