Statistikaamet muudab toidukaupade, alkoholi ja tubaka hindade arvestamise metoodikat. Suurima muudatusena hakkab riiklikku statistika arvesse minema ka püsikliendikaardiga kaasnevad soodustused, mis seni on inflatsiooni mõõtmisest suuresti välja jäänud.
Eesti tarbijate ostukorvi maksumuse hindamine on seni tuginenud suuresti traditsioonilisele ehk manuaalsele andmekorjele. See tähendab, et hinnaregistraatorid külastavad kauplusi ja fikseerivad riiulitel olevaid hindu. Nüüd on plaan seda aga muuta – hindade arvestamine läheb automaatseks ehk amet hakkab kasutama otse poodidelt saadud andmeid.
“See tähendab meie jaoks täpsemaid andmeid, palju laiemat tootevalikut ja kliendikaardi soodustustega arvestamist. See tõstab indeksi kvaliteeti, sest aitab reaalsust paremini kajastada. Tegemist on rahvusvaheliselt järjest enam levinud praktikaga, see on normaalne statistiline suundumus,” ütles Lauri Veski statistikaametist.
Seni on tarbijahinnaindeksi arvutamisel toidupoodides lähtutud põhimõttest, et arvesse lähevad kõigile kättesaadavad hinnad. Ehkki üldised sooduspakkumised on kajastunud ka varasemas statistikas, on kliendikaartidega seotud hinnad jäänud hallile alale. Kuna suur osa Eesti toidukaubandusest on aga üles ehitatud lojaalsusprogrammidele, ei pruukinud senine statistika peegeldada seda summat, mis tegelikult kassas tasuti.
Veski sõnul muudab see natuke ka indeksit.
“Eeldus on, et see toob toidukaupade indeksit natuke alla. Seda näitavad analüüsid,” märkis Veski.
Esialgu hakkab uus metoodika kehtima toidukaupadele, alkoholile ja tubakale, mis moodustavad olulise osa keskmise majapidamise tarbimiskulutustest. Veski ütles, et see on aga alles algus ning tulevikus võiks samamoodi rohkem automatiseeritult arvestada hindade muutusi ka teistes kaubarühmades.
“Need on suunad, kuhu me edasi peame minema. Me alustame praegu esimese kahe klassifikaatori grupiga. Ka rahvusvaheliselt on üsna levinud, et alustatakse toidukaupade, alkoholi ja tubakaga. Sellega tehakse ots lahti ja kui süsteemid juba käivad, saab laiendada valdkondi, kus poodide müügiandmeid taotleda ja indeksis arvesse võtta. Näiteks ehituspoed, välismaa praktika põhjal ka apteegid ja riidepoed,” sõnas Veski.