Kui uurida eestlastelt, kes on nende arvates kõige tuntum lätlane, siis helilooja Raimonds Paulsi nimi kõlab kindlasti esimeste seas. 12. jaanuaril tähistab maestro oma 90-ndat sünnipäeva.
Raimonds Paulsi kirjutatud lood on toonud kuulsust paljudele staaridele, aga loomulikult ka heliloojale endale. Ja kuigi peatne juubilar oli eelmise aasta lõpus alles äsjasest südameoperatsioonist toibumas, andis ta siiski eestlastele intervjuu. Veelgi erilisemaks muudab selle sündmuse fakt, et Pauls lubas esimest korda võttegrupi oma koju.
“Eesti on õige elamise eeskuju,” avas Pauls, miks ta eestlased koju lubas. “Kogu aeg räägitakse, et eestlastel on plaan, kõik on läbi mõeldud. Haridus on neil parem ja üldse… Aga tõsiselt öeldes meenutan vahel neid rõõmsaid aegu, kui kohtusime teises televisioonis, teistsuguses riigis. Laulsime. Kõik oli päris huvitav.”
Paulsi sõnul on ta Eestisse ja eestlastesse alati teistmoodi suhtunud, sest eestlastelt on palju õppida olnud.
“Millised suurepärased orkestrid olid omal ajal Eestis. Merkulov oli dirigent. Siis mu sõber Peeter Saul, pianistid, lauljad. Jah, see oli omaette klass. Neilt sai neil aastatel õppida. Džässifestival – Ameerikast tuldi Tallinna. Milline sündmus see oli! Nägime Ameerika supertähti. See kõik oli seotud Eestiga. /—/ Meie riikide saatused on muidugi sarnased. Ühtedel on juhid targemad, teistel mitte nii väga. Ma ei hakka ütlema, kummal, igaks juhuks.”
Ojārs Raimonds Pauls sündis 12. jaanuaril 1936. aastal Riias muusikalembeses perekonnas ja lõpetas Läti Riikliku konservatooriumi pianistina, õppides hiljem veel samas kõrgkoolis heliloomingut. Ta on kirjutanud rohkem kui 500 laulu ja muusikateost, millest paljud on jäänud helide orbiidile tiirlema aastakümneteks. Ja ometi tunneb maestro ennast kõige paremini siis, kui istub klaveri taha – käsi klahvidele asetades ununevad nii vanus, üksindus kui kehv tervis.
“Klaver on mu lemmikpill – ma pole elektroonikale üle läinud. Ja kui ma olen midagi loonud, siis ka kõige lihtsam viisike kõlab kõige paremini just klaveril. Isegi ilma tekstita,” ütles Pauls 1987. aastal saates “Teletutvustus” Urmas Otile.
Juba kahekümnesena mängis andekas noormees erinevates bändides ja orkestrites. Kolmekümneselt andis ta näiteks Riia Estraadiorkestriga aastas 155 kontserti, kusjuures oli nii dirigendi, pianisti, arranžeerija kui ka helilooja rollis. Ise lugusid kirjutama tõukas Paulsi see, et toonase repertuaari vallutanud saksa šlaagrid hakkasid ära tüütama.
“Teadsime Raimondsi laule lapsest peale. Mulle tundub, et ta on alati olemas olnud. Vähemalt 15-aastasena laulsin juba tema ansamblis. Aga üldiselt tundus mulle, et Raimonds on alati olemas olnud. Ameerikas ütlesid mu produtsendid, kui seal oma plaati salvestasin ja neile Raimondi laule näitasin, et selle muusika autor on geenius,” rääkis laulja Laima Vaikule, kelle sõnul teeb Pauls kuulsaks kõik, kellega ta koostööd teeb.
Anne Veski Autor/allikas: “Pealtnägija”
Ka Eesti artistid on Paulsi jaoks olulised olnud. Tema laulud on kuulunud näiteks Anne Veski ja Jaak Joala repertuaari.
“Jaša (Jaak Joala – toim) – mina kutsusin teda Jašaks, kõik kutsusid – oli lõbus. Armastas autoga kihutada. Ja kirjutasime omal ajal päris mitu šlaagrit. Jašaga koos töötada oli puhas rõõm. Ta oli lõbus, musikaalne. Tol ajal nii stiilne,” kiitis Pauls.
Lausa kosmiline edu saatis kaht Jaak Joala esitatud Paulsi laulu: “Podberu muzõku” (“Mina valin muusika”) ning “Ja risuju” (“Ma joonistan sind”). Mõlemad kuulusid Joala vene publikule antud kontsertidel kullafondi. Pauls rõhutas, et kusagil maailmas pole olnud niisugust stiili nagu estraadimuusika, aga just selle žanri superstaar oli Jaak Joala.
Maestro Pauls saadab palavaid tervitusi ka Anne Veskile, kelle repertuaaris on aastakümneid püsinud megahitt “Listja žjoltõje” (“Kollased lehed”), aga kes hindab kõrgelt ka paljusid teisi Paulsi sulest tulnud laule.
“Ükspuha, kus maailma otsas sa võid seda lugu laulda, seda viisi teatakse ja inimesed laulavad kaasa. Isegi, pidu ei ole käima läinud, paned selle ja kohe läheb,” kommenteeris Veski laulu “Listja žjoltõje”.
Kuigi võiks arvata, et Pauls ja Veski on ammused tuttavad ning neil on pikk ühine ajalugu, siis samal laval said nad kokku alles 2012. aastal, kui kultuuridiplomaatia raames korraldati kontsert Saaremaal Kuressaares ja Pauls esitas seal lugusid oma Odessa-teemalisest muusikalist “Odessa – nõiduslik linn”.
“Ma mäletan, et ootasin terve päeva proovi ja kogu selle aja ta mängis klaverit. Ta ei istunud kordagi rahulikult, et puhkaks enne kontserti,” meenutas Veski.
“See autunne, et ma sain temaga koos lava jagada, sest et ma olin teda ju televiisoris ja paljudel Kesktelevisiooni kontsertidel näinud, aga mina ei olnud sel ajal, Jaak oli enne mind. See, et mul õnnestus temaga koos lava jagada, see oli suur õnn.”
Paulsi sõnul on nii-öelda kergemuusika edu sageli seotud üheainsa lauluga. “Kui oli õnne ja laul sai hitiks, teeb see tuntuks esitaja kõrval ka autori. Minul oli omal ajal niimoodi muidugi Alla Pugatšovaga, kes paar minu laulu ülipopulaarseks tegi,” lausus ta.
Venemaalt pärit Alla Pugatšova lahkus pärast Vene vägede täiemahulist sissetungi Ukrainasse protestiks kodumaalt ning nüüd elab peamiselt Küprosel. Temaga koos riigist lahkunud abikaasa Maksim Galkini on Vene justiitsministeerium välisagendiks kuulutatud.
“Pugatšovaga on seotud kogu see tragöödia, mis juhtus. Kõik need sündmused, mis praegu toimuvad. Väga kurb, et selline superstaar, nagu tema oli… Nii populaarne… Ja korraga asendus see vihkamisega, solvangutega ja nii edasi. Milleks? Artistina oli ta ikkagi üks paremaid. Temaga laval koostööd teha oli väga meeldiv. Väga andekas. Oskas laule luua. Laululoomine ei tähenda ainult meloodia ja teksti kirjutamist. Tuleb osata ka laulu publikule maha müüa. Tema seda oskas,” nentis Pauls.
Margit Kilumets ja Raimonds Pauls Autor/allikas: “Pealtnägija”
Kuigi Paulsi tähthetked jäävad paljuski eelmise riigikorra aega ja suur osa tema loodust on lauldud kuulsaks vene keeles, hindab ja armastab maestro muusikat praegu iga lätlane. Paulsi lugudest tehakse uusi seadeid ja neid esitatakse läti keeles vägagi isamaalistel üritustel.
Autor ise seisab jõudumööda oma armsa Läti Raadio orkestri ees, kuigi pärast abikaasa kaotust 2023. aastal on ta vähem seltskondlik ja hoiab rohkem omaette. Tal on küll kaks tütart ja lapselapsed, aga abikaasata tundub elu ikkagi poolik. Pealegi kaitses Paulside kodust tagalat 60 aastat nimelt Lana, kes pidas vastu kõik muusiku elu juurde kuuluvad turbulentsid.
“Joomingud olid hirmsad. Saan siin iseennast kiita. Et sellest põrgust välja rabelda… See oli väga raske. Selle väljarabelemise eest võinuks mulle ordeni anda. Möödusin restoranist, kus me pidevalt joomas käisime. Möödusin ja mõtlesin, kas astun sisse või mitte. Ja ikkagi läksin mööda. Siis olingi võitnud.
Ise kiidan ennast. Tubli inimene,” kirjeldas ta.
Paulsi eneseiroonia on mõistetav, sest nii Lätis kui suurel laial Venemaal on ta kurikuulus oma keerulise iseloomu poolest. 1988. aastal sukeldus mees poliitikasse, oli viis aastat kultuuriminister, presidendi nõunik ja kuni 2010. aastani ka Läti seimi liige, kuid taandas ennast siis poliitikast.
Suhted ajakirjandusega on kogu selle aja jooksul olnud pinevad ja seetõttu pole Pauls andnud intervjuusid ka oma luksuslikus korteris, mis asub Riia kesklinna ajaloolises majas. Fotod, millel Raimonds figureerib koos maailma koorekihiga, ja hulk ordeneid ning aumärke, mis talle elu jooksul antud, on vaid õrn vihje sellele, kui suur on Paulsi jalajälg muusikas tegelikult.
Anne Veski sõnul saab Paulsi Raimond Valgrega võrrelda. “Nad on mõlemad džässpianistid, kes on kuulanud ka ameerika muusikat ja see on põimunud kokku nende enda arusaamaga muusikast ja ka rahvusvahelisest muusikakultuurist. Samal ajal on seal meloodilisus kõige tähtsam ja sõnad, et nad oskavad selle kõik kokku panna. See teebki nendest suured heliloojad. Teinekord selle lihtsa meloodia kirjutamine – kuidas ma nii lihtsalt kirjutan – tegelikult ongi kõige parem viis laul viia inimesteni. Mine katsu sa kirjutada lihtsalt,” märkis ta.
Laima Vaikule usub, et Paulsi muusika saab klassikaks. “Meloodia ei saa vananeda. Laulu seade võib muutuda. Kui muusika puudutab su südant, siis see on hea ja ajatu. Arvan, et mingil määral saab tema lauludest klassika.”
Lätlased võtavad Raimonds Paulsi juubelit väga tõsiselt ja möödunud aasta 18. novembril andis president talle Läti kõrgeima tunnustuse ehk Kolme Tähe ordeni Esimese klassi, mida ükski muusik enne teda pole veel pälvinud.
Suvel korraldatakse Riias hiiglaslik vabaõhukontsert, kus koorid, orkestrid ja solistid esitavad Paulsi muusikat laulupeorepertuaarist kuni šlaagriteni välja. Pauls ise sellest mammutkontserdist kuigi suures vaimustuses pole ja tahab ennekõike pidada maha džässivõtmes intiimse klubiõhtu.