Analüütikute sõnul on USA väljendanud oma strateegilist huvi Gröönimaa vastu korduvalt ja pika aja vältel. Nüüd on USA oma nõudmistes resoluutsemaks muutunud ja väljendanud valmisolekut Taani, Gröönimaa ja Euroopa liitlaste huve mitte arvestada. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juhi Kristi Raiki sõnul võiks Euroopa selja sirgeks ajada, mis ei pruugi Atlandi-ülestele suhetele üldsegi halvasti mõjuda.
Gröönimaal on strateegiline asukoht – see paikneb niinimetatud GIUK läbipääsus USA ja Euroopa vahel. Seda läbipääsu kasutavad Vene tuumaallveelaevad, ütles Raivo Vare.
“See on tegelikult läbipääs Atlandi ookeanis, kus on mõned väga keerulise põhjareljeefiga kohad ja suhteliselt kitsas Gröönimaa, Islandi ja Suurbritannia vahel, kust imbuvad läbi USA idarannikule Venemaa allveelaevad,” lausus julgeolekuekspert Raivo Vare.
Kuid USA on varemgi proovinud Gröönimaad kontrollida. 1941. aastal nägi president Roosevelt Gröönimaas olulist tähtsust USA kaitsel ja võttis üle saare kaitse võõrvägede rünnaku vastu poolkera kaitsepoliitika raames. 1946. aastal pakkus president Truman Taanile 100 miljonit dollarit kullas, mille Taani tagasi lükkas. Küsimus on selles, kas USA nüüd läheb vastasseisule NATO-ga ja mida ütleb selle peale Kongress.
“Subjektiivselt usun rohkem, et Kongressis saab see toetuse kindlasti, kui on tegu ostu-müügi variandiga. Kui on jõuvariant, siis ehk tekib raskusi,” sõnas Vare.
Gröönimaalased on Euroopa Liidu kodanikud, rõhutas Tallinna tehnikaülikooli õiguse instituudi dotsent Holger Mölder. Kuidas neid koos maaga müüa?
“Üks võimalus näiteks on see, et tehakse nagu Mehhiko lahega, mis kuulutati Ameerika laheks. Lihtsalt Trump ütleb, et Gröönimaa kuulub nüüd talle, aga midagi ei tehta. Võib-olla survestatakse teisi riike tunnustama seda?” lausus Mölder.
USA-l on kõik võimalused oma huve Gröönimaal edendada koostöös Taani ja NATO Euroopa liitlastega, ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Kristi Raik, kuid USA võib ka kasutada ühepoolset mõjutustegevust Gröönimaal.
“Kasutades poliitilist mõjutust, toetades näiteks Gröönimaa iseseisvuspüüdlusi, tekitades lõhesid Gröönimaa ja Taani vahele,” sõnas Raik.
NATO jaoks on enneolematu olukord, et peamine liitlane tahab endale ühe liitlasriigi territooriumi, tõdes Raik. Euroopa pole seni oma huvide läbisurumises USA-le muljet avaldanud.
“Küllalt palju on proovitud meelitamise ja pugemisega Trumpile mõju avaldada. Need tulemused on kesised ja ma arvan, et sellel ei oleks halb mõju suhetele USA-ga, kui Euroopa võtaks tugevama hoiaku, näitaks rohkem eneseusku,” ütles Raik.