Eesti kalanduskogud pöördusid kliimaministeeriumisse ettepanekuga pikendada nii kormoranide küttimise aega kui ka maksta jahimeestele küttimistoetust. Kliimaministeerium jahivõimaluste laiendamist ei poolda, vaid peab tõhusaimaks munade õlitamist.
Kormoranid söövad ära suure hulga Eesti kalavarudest ja nende arvukus aina kasvab. Eesti kalanduskogude hinnangul lindude arvukuse piiramiseks enam pelgalt munade õlitamisest ei piisa.
“Viimased loendusandmed näitavad, et kormoranide populatsioon Eestis on üle 47 000 paari. Ja kui me oleme veel kokku leppinud kormoranide ohjamise tegevuskavas, et Eesti taluvuspiiriks oleks kuni 10 000 paari, siis ilmselgelt see on üle nelja korra rohkem kui lubatud. Ja paraku näitavad igasugused andmed, et see kasvab iga aastaga kümme protsenti, et ehk siis õlitamine täna enam ei anna tulemust,” sõnas Liivi lahe kalanduskogu juht Esta Tamm.
Kormorane tohib küttida augustist novembri lõpuni. Kalanduskogude ettepanek kliimaministeeriumile on, et küttida peaks saama märtsi lõpuni ehk pesitsushooaja alguseni.
“Meie ettepanek oleks see, et küttimisperiood oleks pesitsushooaja alguseni. Teine asi on kindlasti see, et saaksime neid jahtida kaitsealadel, kus täna on see keelatud sellepärast, et enamus kormorani populatsioonist ja pesitsusaladest, kui me vaatame ka Kihnu ümbrust, on kaitsealadel,” sõnas Tamm.
Lisaks leiavad kalanduskogud, et kliimaministeerium peaks toetama kormorani liigitamist kütitavaks linnuks terves Euroopas ja et jahimeestele tuleks maksta niinimetatud nokatoetust, sest see motiveeriks rohkem küttima.
Kihnu jahimees Evald Lilles usub, et aitaks nii küttimishooaja pikendamine kui ka toetuse maksmine.
“Jahimeeste ettepanek oleks kindlasti see, et need laiud, mis pandi kaitse alla, kus nad pesitsevad, need tuleks võtta kaitse alt maha, sest kalanduses on kalakogused nii väikesed, et enam tööstuslikku kalapüüki ümber Kihnu näiteks pole võimalik teha, sest kala pole enam,” lausus Lilles.
Kliimaministeerium leidis, et küttimisaja pikendamine ega ka nokatoetus efekti ei annaks, sest lindu on keeruline küttida. Ministeerium peab tõhusamaks kormoranimunade õlitamist, mida on tehtud viimased kolm aastat.
“Munade õlitamisega, mis teistes riikides on andnud tulemusi, peab olema ikkagi kannatlik ja järjepidev. Oleme siin ka võib-olla nende järelduste tegemisel natukene liiga ennatlikud, sest kolme aastaga me mingisugust tulemust veel tegelikult näha ei saa, sest need tulemused hakkavad avalduma ikkagi aastate pärast,” sõnas kliimaministeeriumi jahinduse valdkonna juht Aimar Rakko.
Rakko sõnul on kormoranide küttimine kaitsealadel keelatud teiste seal pesitsevate lindude kaitseks ja lähitulevikus kaitsealadel küttimise lubamist ette näha pole.