USA välisminister Marco Rubio ütles kolmapäeval, et kohtub järgmisel nädalal Taani esindajatega, kuid ei näidanud mingeid märke, et Washington tahaks taganeda USA presidendi Donald Trumpi väljendatud soovist saada Gröönimaa oma kontrolli alla.
Laupäeval toimunud USA sõjaväe rünnak Caracases, mille käigus vangistati Venezuela president Nicolás Maduro, on taas sütitanud Taanis ja tema Euroopa liitlaste seas mure, et autonoomne Taani territoorium Gröönimaa võib silmitsi seista sarnase stsenaariumiga.
Valge Maja teatas teisipäeval, et Trump arutab strateegilise saare omandamise võimalusi, sealhulgas USA sõjaväe võimalikku kasutamist, hoolimata Euroopa riikide vastuseisust sellele.
Kolmapäeval tulnud Taani pakkumise kohta arutada Gröönimaa teemat, vastas Rubio: “Kohtun nendega järgmisel nädalal. Siis peame nendega need vestlused.”
Küsimusele, kas Trump plaan näeb ette, et USA ostab Gröönimaa, vastas Rubio, et see on alati olnud presidendi kavatsus. “Kui president tuvastab ohu Ameerika Ühendriikide riiklikule julgeolekule, jääb igale presidendile võimalus sellega tegeleda sõjaliste vahenditega. Diplomaadina, mis ma praegu olen ja milliste vahenditega me töötame, eelistame alati lahendada probleemi erineval viisil – sealhulgas Venezuela puhul,” rääkis Rubio ajakirjanikele.
Rubio seisukohta, et USA ei poolda sõjalist lahendust, kinnitas kolmapäeval ka Prantsusmaa välisministrile Jean-Noel Barrot, kes ütles väljaande Le Figaro teatel, mida vahendas RBC-Ukraine, et Rubio olevat välistanud USA sõjalise sissetungi Gröönimaale.
“Rääkisin eile telefonitsi välisminister Marco Rubioga. Ta kinnitas, et USA ei toeta seda lähenemisviisi,” ütles Barrot. Ta lisas, et Rubio välistas selgesõnaliselt USA Venezuelas rakendatud stsenaariumi kordamise Gröönimaal.
Prantsusmaa välisminister teatas ka, et ühe NATO liikme rünnak teise vastu ei oleks mõttekas ja oleks vastuolus ka USA huvidega. Barrot teatas lisaks, et Gröönimaa on Euroopa territoorium ja jääb selleks.
Varem oli Barrot teatanud, et Prantsusmaa töötab partneritega välja plaani, kuidas reageerida, kui Ameerika Ühendriigid peaksid täide viima oma ähvarduse Gröönimaa üle võtta.
Gröönimaa kinnitas osalemist Rubio ja Taani ametnike kohtumisel
Gröönimaa valitsus osaleb järgmisel nädalal USA välisministri Marco Rubio ja Taani ametnike vahelisel kohtumisel, mille tingisid pinged seoses Arktika saare tulevikuga, teatas kolmapäeval Gröönimaa välisminister.
“Muidugi me osaleme. Meie ise taotlesime seda kohtumist,” ütles Vivian Motzfeldt Taani rahvusringhäälingule DR pärast seda, kui Rubio kinnitas kohtumise toimumist.
Johnson ei pea sõjalist lahendust võimalikuks
USA esindajatekoja spiiker ja USA presidendi Donald Trumpi liitlane Mike Johnson seadis kahtluse alla võimaluse, et tema riik korraldab Gröönimaa vastu sõjalise operatsiooni, vahendas väljaanne LIGA.net.
Johnson märkis, et Ameerika Ühendriigid ei ole Gröönimaaga sõjas ning neil pole kavatsust ega põhjust sinna jõuga siseneda.
“Kõik teavad selle maa geopoliitilisest ja strateegilisest tähtsusest. Ja sellest kõik räägivadki. Muide, see ei kehti ainult president Trumpi kohta. Ma arvan, et see pärineb Trumani ajastust (president Ameerika Ühendriike aastatel 1945–1953 – toim.)… paljud presidendid tunnistasid Gröönimaa strateegilist asukohta ja selle tähtsust meie riigile. Ja president rääkis sellest, haruldastest muldmetallidest ja muudest asjadest,” rääkis Johnson.
Siiski rõhutas ta, et arutelu käib diplomaatiliste kanalite kasutamise üle Gröönimaa omandamiseks. “See on Ameerika huvides. Ma usun, et see ei ole vastuolus Gröönimaa huvidega,” märkis poliitik, lisades, et USA ootab selles küsimuses mõistlikke arutelusid.
Gröönimaa suhtes sõjalise tegevuse kohta ütles Johnson: “Ma ei usu, et see on isegi võimalik. Ma ei usu, et keegi seda tõsiselt kaalub. Ja meie kindlasti ei [kaalu seda] longressis.”
LIGA.net lisas, et Trumpi administratsioon viis sõjalise operatsiooni Venezuelas läbi ilma USA parlamendi heakskiiduta.
Leavitt: USA kaalub Gröönimaa ostmist
President Donald Trump ja tema riikliku julgeoleku meeskond arutavad aktiivselt potentsiaalset Gröönimaa ostmist USA poolt, ütles Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt kolmapäeval.
“President Trumpil on alati laual kõik variandid … presidendi esimene variant on alati olnud diplomaatia,” ütles ta regulaarsel pressikonverentsil.
Teema muutsid aktuaalseks Trumpi sõnad
Gröönimaa tõusis laupäeval taas rambivalgusesse pärast seda, kui USA presidendi Donald Trumpi sisejulgeolekunõuniku Stephen Milleri abikaasa Katie Miller jagas sotsiaalmeedias Gröönimaa kujutist, mis oli kaetud Ameerika Ühendriikide lipuga.
Juba pühapäeval ütles Donald Trump ajakirjanikele, et kavatseb “Gröönimaast rääkida 20 päeva pärast” ja rõhutas taas, et USA vajab absoluutselt seda territooriumi, lisades et saar on ümbritsetud Venemaa ja Hiina laevastikega.
Need hoiatused tehti vähem kui 24 tundi pärast USA erioperatsiooni Venezuelas, mille käigus peeti kinni Venezuela juht Nicolás Maduro ja tema abikaasa.
Trump, kes esmakordselt väljendas ideed Gröönimaa kontrolli alla saamisest 2019. aastal oma esimese presidendiaja jooksul, väidab, et saar on USA sõjalise strateegia jaoks võtmetähtsusega ja väidab, et Taani pole selle kaitsmiseks piisavalt teinud.
USA ja Taani on mõlemad NATO liikmed ning USA sõjaline sekkumine Gröönimaa hõivamiseks oleks alliansi jaoks šokk. Taani peaminister Mette Frederiksen ütles sel nädalal, et see võiks tähendada ka NATO lõppu.