Eelnõu, mis korrastab füüsiliste isikute vaheliste teenuste sotsiaalmaksu tasumist, jõudis taas valitsusse. Eelnõu kohaselt kaoks füüsiliselt isikult teenuse tellinud füüsilisel isikul kohustus tasuda sotsiaalmaksu ning ühtlasi suruks see platvormide kaudu teenuste osutajad ettevõtluskontot kasutama.

Rahandusministeerium käis 2023. aasta sügisel välja sotsiaalmaksu tasumise korrastamise kava. Praegu kehtiva seaduse kohaselt peaks eraisikult teenuseid, näiteks koristust, remonti või lapsehoidmist, telliv eraisik, teenuse osutaja registreerima töötamise registris ja tema töö eest maksma ka sotsiaalmaksu.

Reaalsuses seda keegi ei tee ja eelnõu seletuskirja kohaselt tasutakse nii umbes 6000 eurot sotsiaalmaksu aastas. Eelnõu lõpetaks sellise kohustuse ära. Sotsiaalmaksu tasumise kohustuse nihutab eelnõu, sarnaselt tulumaksuga, teenuse osutajale.

Samuti täpsustab eelnõu sotsiaalmaksu tasumist, kui inimene osutab teisele inimesele teenust platvormi kaudu, näiteks toob Bolti või Wolti kaudu toitu koju.

“Füüsilisest isikust teenuse tellija kindlasti ei taju ega ole teadlik, et nt toidukullerilt teenust tellides tuleks tal kanda teenust osutav füüsiline isik töötamise registrisse, esitada maksudeklaratsioon (TSD) ning tasuda sellelt sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustusmaksed,” seisab eelnõu seletuskirjas.

Seaduse vastuvõtmisel tekiks platvormil kohustus eraisikust kulleri eest sotsiaalmaks tasuda. Samas füüsilisest isikust kulleri või ettevõtte alt teenuse pakkujale selline kohustus ei laiene.

Eelnõu seletuskirja autorid nendivad, et reaalsuses platvormid tõenäoliuselt sunnivad teenuse osutajad, näiteks kullerid, sotsiaalmaksu tasumise asemel teenuseid osutama kas enda osaühingu alt või siis ettevõtluskontot kasutades ehk reaalsuses sotsiaalmaksu laekumine kuigivõrd ei muutuks.

Samas hindab rahandusministeerium, et kui platvormide kaudu teenuste osutajate ettevõtluskonto kasutamine kasvaks 1000 inimese võrra, siis võiks maksulaekumine kasvada aastas 1,3 miljoni euro võrra aastas.

Viimaks korrastatakse ka Eestis elavate aga mitte Eesti ettevõtte jaoks töötavate nii-öelda diginomaadide maksustamist. Praeguste seaduste kohaselt peaksid Eestis mitte tegutsevad ettevõtted, kelle jaoks diginomaadid töötavad, Eestis siiski sotsiaalmaksu maksma ja registreerima ennast mitteresidendist tööandjana.

Reaalsuses seda jällegi keegi ei tee ja tulevikus selline kohustus kaoks. Samas peaks diginomaadil olema Eestis viibimise ajaks kehtiv tervisekindlustusleping.