Ellex Raidla tehinguradari kohaselt tehti mullu Eestis 205 tehingut, mida oli 32 rohkem kui eelnenud aastal.
Risto Vahimets tõi välja, et aasta oli turbulentne, kuid selle lõpuks võis tõdeda, et mitu aastat oodatud elavnemine Eesti tehinguturul on alanud.
“Datasite Deal Drivers EMEA Q3 raporti kohaselt olid meie laiema regiooni tehingute arv kolmandas kvartalis alates 2022. aastast madalaimal tasemel. Positiivne oli aga, et tehingute rahaline maht küündis kvartaalses arvestuses antud ajavahemikul suuruselt lausa teisele positsioonile. Raha investoritel on, ent ebaselgel ajal eelistatakse suuri ja tõestatud kvaliteediga ettevõtteid,” selgitas Vahimets.
Ta lisas, et erakapitali fondid on aktiivsemad telekomi-, meedia- ja tehnoloogiasektoris, samal ajal kui tööstusharupõhine aktiivsus on suurim saksakeelsete riikide tööstussektoris.
“Seega oleme laiemas Euroopa kontekstis mõnevõrra erandlikud, kuna meie tehingud on harva “suured”. 2025. aastasse jäi siiski ka Eestis kaks tõeliselt suurt tehingut: Rimi müük Salling Groupile ja Södra metsaportfelli ost INGKA poolt,” tõi Vahimets välja.
Ta peab mõlema tehingu puhul on märgiliseks, et tegemist on investeeringutega, mis vaigistavad spekulatsioone välisinvestorite julguse või selle puudumise üle Baltikumi investeerida.
Raha koondub järjest enam Ameerikasse
Euroopa suurimaks tehinguks tõusis Hollandi ettevõtte JDE Peets omandamine Dr Pepperi poolt 19,7 miljardi euro eest. Veel teinegi Euroopas aset leidnud tehing jäi napilt alla 20 miljardi dollari piiri: Kreeka mänguhiiglane OPAP ühines Allwyn Internationaliga.
“Omaette näitajaks on see, et taaskord ükski Euroopa tehing maailma esikümnesse ei pääsenud ning raha koondub järjest rohkem Ameerikasse,” märkis Vahimets.
Eestis oli kõige enam ehk 95 tehingut traditsioonilise ülevõtmise ja omandamise valdkonnas, 83 tehingut tehti riskikapitali ja tehnoloogia valdkonnas, suuremahulisi kinnisvaratehinguid oli 14 ja emissioone 13.
Tehnoloogiasektori rahakaasamistest olid 2025. aastal märkimisväärsed Starship (50 miljonit eurot), Pactum AI (47 miljonit eurot), Blackwall (45 miljonit eurot), Druid AI (31 miljonit eurot), Lightyear (23 miljonit eurot), Katana (14 miljonit eurot) ja Stargate Hydrogen (11 miljonit eurot).
Valdkondadest olid aktiivsemad finants-, energiatehnoloogia-, küberturbe-, logistika valdkond ja AI ning kaitsetööstuse valdkond.
Vahimetsa sõnul ei näe ta praegu ühtki põhjust, miks ei peaks tehingute tegemise tempo veelgi elavnema. Seda toetab tema hinnangul makromajanduslik olukord, pangad on avatud raha laenama ja intressid mõistlikul tasemel. Samas on võimalusi ootamatusteks küllaga, eriti geopoliitilises plaanis.
Kapital liigub tõestatud tootega ettevõtetesse
Ellex Raidla assotsieerunud partner Rutt Värk märkis, et kui varasematel aastatel iseloomustasid Eesti investeerimismaastikku rekordilised rahastussummad ja kiirete kasvuvoorude rohkus, siis viimase aasta-pooleteise jooksul on pilt selgelt muutunud: riskikapitali ja private equity tehingud ei ole kadunud, kuid need on muutunud selektiivsemaks, strateegilisemaks ja tehnoloogiliselt sügavamaks.
“Kapital liigub eelkõige ettevõtetesse, millel on kas selge globaalne turg ja skaleeritav ärimudel, tõestatud toode ja varajane müügitõmme, süvatehnoloogiline eelis (AI, deep tech, küberturve) või seos kaitse- ja dual-use valdkonnaga,” loetles Värk.
Ta lisas, et eriti silmatorkav on tehisintellekti ja andmetöötlusega seotud ettevõtete rahastamine, samuti on tõusutrendis kaitse- ja dual-use-tehnoloogia valdkond, mis veel viis aastat tagasi oli pigem nišš.
“Kolmanda trendina võib välja tuua deep tech spin-out’id ülikoolidest ja teadusasutustest, mille puhul investorid aktsepteerivad pikemat arendustsüklit, kuid ootavad märksa uuremat strateegilist väärtust,” lausus Värk.
Märkimisväärsemate riskikapitali tehingutena tõi Värk välja Stargate Hydrogeni kaasatud 11 miljonit, et laiendada väärismetallivabade elektrolüsaatorite tootmist, Blacwelli kasatud 45 miljonit, et kaitsta ettevõtteid pahatahtliku veebiliikluse eest, mängutehnoloogia ettevõtte Ultra kaasatud 10,8 miljonit eurot, et platvormi laiendada ning tehisaru läbirääkimisi automatiseeriva Pactumi 47 miljoni euro kaasamist.
Samuti tõstis Värk esile investeerimisplatvormi Lightyear, mis kaasas 23 miljonit, Karma Venturesi ja teisi ingelinvestoreid, kes osalesid DRUID AI 31 miljoni
dollari suuruses rahastusringis, et kiirendada tehisintellekti platvormi rahvusvahelist kasvu ning Šveitsi investeerimisfirma Bayard Capitali poolt üle 10 miljoni euro investeerimist Eesti peegelmajade tootjasse ÖÖD.
Veel pidas ta möödunud aasta riskikapitali tehingute seast märkimisväärseks Starship Technologiesi 50 miljoni USA dollari kaasamist, Katana 14 miljoni euro kaasamist ja Eesti kaitsetehnoloogiaettevõtte PowerUP Energy Technologies poolt kaasatud 10 miljonit eurot.
Keskkonnateenuste osaluse müük oli märgiline
Private equity tehingute fookus on Värgi sõnul pigem kontrollosalustel, keskmise suurusega ettevõtetel, mis on sageli perekonna- või asutajapõhised, ning selgel operatiivse väärtuse loomisel.
Silmapaistvaimaks mulluseks erakapitalitehinguks Eestis nimetas Värk INVL Private Equity Fund II poolt 75 protsendi osaluse omandamist Eesti suurimas jäätmekäitlusettevõttes Eesti Keskkonnateenused.
“Tegemist on Balti regiooni ühe suurima PE-fondi esimese märgilise investeeringuga Eesti turul ning tugeva signaaliga, et küpsed Eesti teenus- ja infrastruktuuriettevõtted on PE-fondide jaoks atraktiivsed,” põhjendas Värk.
Ellex Raidla assotsieerunud partner Alla Kuznetsova sõnul jätkus mullu maailmas ühinemiste ja ülevõtmiste aktiivsuse kasv. Ühinemiste ja omandamiste (M&A) turgu iseloomustas strateegiliste ostjate domineerimine.
Megatehingute fookuses olid infrastruktuur ja kommunaalteenused, tehnoloogia ja küberturvaliseus, loodusvarad ja kriitilised mineraalid ning side ja andmetaristu.
Euroopa turu statistika näitab, et tehingute arv langes, kuid nende koguväärtus kasvas.
“Üksikud megatehingud nagu Dr Pepperi poolt Hollandi ettevõtte JTE Peets omandamine, Helvetia ja Baloise’i ühinemine Šveitsis, Itaalia pangandussektori
konsolideerimine ning Allwyni ja OPAPi ühinemine moodustasid ebaproportsionaalselt suure osa kogu Euroopa tehingute väärtusest,” lausus Kuznetsova.
Lisaks neile hõlmasid aasta suuremad tehingud ka farmaatsiat, finantstaristut,
jaekaubandust ning tehnoloogiat, kus mitmed Euroopa ettevõtted said omandatud nii Euroopa-siseste kui ka globaalsete strateegiliste ostjate
poolt.
Ka Eestis tegid Kuznetsova sõnul valdava osa tehingutest strateegilised ostjad ehk tööstus- ja teenusettevõtted, piirkondlikud või rahvusvahelised kontsernid, sektori sees tegutsevad konkurendid või kliendid.
“Usun, et ka 2026. aastal on jätkuvalt fookus pigem mõtestatud tehingutel ning valdkodadest keskendutakse jätkuvalt tehnoloogiale (eelkõige AI-ettevõtetele), tervishoiule ning energiatehnoloogiale. 2025. aasta lõpp on näidanud selleks
valmisolekut,” lausus Kuxnetsova.