Dendrokronoloogiline analüüs näitas, et laeva ehitamiseks kasutati puitu kahest eri piirkonnast: plangutus oli valmistatud Pommeri (tänapäeva Poola) tammest, samas kui kaared – laeva «roided» – pärinesid Hollandist. See viitab keerukale rahvusvahelisele võrgustikule, kus laeva ehitamiseks vajalikke materjale ja oskusteavet liigutati üle kogu regiooni.
Svælget 2 pole mitte ainult suurim, vaid ka erakordselt hästi säilinud. Vrakk lebas 13 meetri sügavusel liiva ja muda all, mis kaitses puitu lagunemise eest. Säilinud oli laeva tüürpoordi külg kiilust reelinguni – midagi sellist pole kogeleidude puhul varem nähtud. Kaks avastust pakkusid aga arheoloogidele erilist põnevust.
Keskaegsetelt illustratsioonidelt on teada kogede iseloomulikud kõrged vööri- ja ahtrikastellid, kuid seni puudus kindel arheoloogiline tõend, et need päriselt sellisel kujul eksisteerisid. Svælget 2 muutis seda – vrakist leiti ulatuslikud jäänused puidust ehitatud ahtrikastellist, mis pakkus meeskonnale ilmastiku eest varju.
Leid pakub väärtuslikku võrdlusmaterjali
Priit Lätti Foto: Erakogu
Meremuuseumi teaduri Priit Lätti sõnul on Taani leid märkimisväärne, kuid toob välja olulisi tähelepanekuid, mis asetavad selle laiemasse konteksti, sealhulgas võrdluses Eesti leidudega.
«Laeva pikkus 28 meetrit ja laius 9 meetrit on keskaja mõistes tõepoolest suur,» nõustub Lätti. Samas toob ta välja, et arheoloogiliste leidude puhul räägitakse tihti rekonstrueeritud pikkusest, mis võib uurimistöö käigus muutuda. Ta märgib, et ka Tallinnast Lootsi tänavalt leitud vrakk on sarnaste mõõtmetega.
Lätti sõnul on arusaam hästi säilinud laevast piirkonniti erinev. «Selles osas moodustavad Eesti vrakid suure erandi – meil on kaks väga hästi säilinud keskaegset laeva leitud sisuliselt kuivalt maalt.»
Lätti selgitab, et kuigi Taani leid on oluline, pole see esimene tõend kastellidest või köökidest. «Juba 1962. aastal leitud Bremeni kogel on ahtrikastellist üsnagi palju alles. Ka kööke on keskaegsetelt laevadelt leitud varemgi, näiteks Darssi vrakilt ja ka Kadriorust leitud laevalt. Siiski ei vähenda see Taani leiu tähtsust, sest iga selline leid täiendab meie teadmisi ja annab uut infot juurde.»
Suurimat huvi pakub Lättile laeva dateering 15. sajandi algusesse – aega, mil koged hakkasid meredelt kaduma ja asemele tulid uut tüüpi laevad. «Nii Taani vrakk kui ka meie Lootsi vrakk (dateeritud 14. sajandi lõppu) kannavad märke, et tegemist on üleminekuvormidega, kus on kõrvuti kasutatud vanu ja uuenduslikke ehitusvõtteid. See näitab suurepäraselt, kuidas arheoloogilised leiud täiendavad üksteist ja pakuvad hindamatut võrdlusmaterjali.»