Kolmteist Eesti jalgpalliklubi andis pressiteate vahendusel teada, et on kutsunud kokku jalgpalliliidu erakorralise üldkogu. Üldkogu eesmärk on algatada UEFA-s Vene klubidele solidaarsusrahamaksete peatamine, tagada maksete toimumine Ukraina klubidele ning algatada Venemaa Jalgpalliliidu väljaheitmine UEFA liikmete hulgast.
“UEFA jätkab Venemaa agressiooni neljandal aastal sealsete klubide pidevat rahastamist, samal ajal kui mitmete Ukraina klubide toetused on blokeeritud – see on ebamoraalne ja ebaõiglane. See on meie jaoks põhimõtteline väärtusküsimus, milles oleme EJL-i presidendilt kuulnud ainult väga kummalisi seisukohti ning jalkaliidu põhjendusi, miks me midagi teha ei saa. See ei ole Eesti jalgpallikogukonna ja -klubide jaoks vastuvõetav. Me usume, et me saame ja meie kohustus on teha oluliselt rohkem. Järelikult peame ise tegutsema ja seepärast kutsumegi põhikirjas ettenähtult kokku erakorralise üldkoosoleku,“ ütles üks pöördumise autoreid, Paide Linnameeskonna president Veiko Veskimäe teates, mille saatis laiali suhtekorraldaja Taavi Linnamäe.
Teates toonitatakse, et viis Eesti jalgpalliklubi saatsid 15. augustil ka Eesti Jalgpalli Liidule pöördumise, kus uurisid, milliseid samme plaanivad liit ja UEFA täitevkomiteesse kuuluv liidu president Aivar Pohlak astuda. Vastuseid neile küsimustele pole tänaseks laekunud.
Veskimäe sõnul on erakorralise üldkoosoleku kokkukutsujate jaoks eeskätt küsimus spordiala eetilises ja moraalses aluses. “Ajal, kui Venemaa jätkab Ukrainas täiemahulist sõda, nende ründedroonid lendavad Poolas ja hävitajad provotseerivad Eesti taevas, makstakse meie ühisest jalgpallikaukast igal aastal miljoneid eurosid nende klubide toetuseks. Mitmed UEFA solidaarsustoetuseid saanud klubid kuuluvad otseselt sanktsioneeritud isikutele või on seotud Vene Föderatsiooni poliitilise eliidiga või sanktsioneeritud isikutega. See ei ole vastuvõetav ja meie eesmärk on, et ka rahvusvahelises jalgpallis valitseks õiglus ja väärtused, mille nimel jalgpall üldse eksisteerib – aus mäng, võrdsus ja solidaarsus.”
13 klubi poolt kokku kutsutud erakorralise üldkogu päevakorras on üks punkt – avalduse esitamine UEFA-le seoses Venemaa klubide rahastamisega ning Venemaa liikmelisusega UEFA-s. Üldkoosoleku kokkukutsumise nõudes on ära toodud ka see, mida liidu liikmed UEFA-lt taotlevad:
- kõigi Venemaa klubidele tehtavate maksete lõpetamine
- Ukraina klubidele maksete toimumise tagamine
- Venemaa Jalgpalli Liidu väljaheitmine UEFA liikmete hulgast
Veskimäe avaldas ka lootust, et eelmisel nädalal EJL-i sekretariaadi poolt meediale saadetud kollektiivne seisukoht loob ka hea koostöövaimu üldkoosoleku ja juhatuse vahel. “See näitab, et nüüd on just õige aeg kutsuda kokku üldkogu ja teha koos jõuline samm Ukraina ja meie kõigi huvide kaitseks UEFA-s. Loodetavasti annab juhatuse kollektiivne seisukoht ka EJL-i presidendile tugeva seljataguse täitevkomitees teema vedamiseks,” ütles Veskimäe.
Klubid on esitanud oma nõude erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks Eesti Jalgpalli Liidu juhatusele. Liidu põhikirja punkti 19.1.2 kohaselt kutsub EJL-i juhatus kokku erakorralise üldkogu, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt üks kümnendik (1/10) EJL-i liikmetest. Käesoleva nõude esitamise hetkel on Spordiregistri andmetel EJL-il 110 liiget. Erakorralise üldkogu kokkukutsumise nõude on esitanud:
- Paide Linnameeskond
- FCI Levadia
- Harju JK
- FC Infonet
- Tallinna Kalev
- Viljandi Tulevik
- JK Welco
- FC Santos
- Viimsi JK
- Martin Reimi Jalgpallikool
- Järvamaa JK
- Harju Jalgpalliklubi Laagri
- FC Ravens Futsal
Kui üldkogu kokkukutsumiseks piisab kümnendiku liikmete soovist, siis äramärkimist väärib ka põhikirja punkt 22.3. Selle alusel peab erakorralisest üldkogust osa võtma vähemalt kolmandik EJL-i liikmeid ehk 74 klubi, et üldkogu oleks otsustusvõimeline. Kui kvoorumit kokku ei saada ehk otsustusvõime puudub, siis erakorralist üldkogu uuesti kokku ei kutsuta.
UEFA ja FIFA otsustasid 28. veebruaril 2022 peatada Venemaa klubide ja rahvuskoondiste osalemine rahvusvahelistel võistlustel ning UEFA peatas Venemaa Jalgpalli Liidu liikmesuse. See otsus tuli vahetult pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 24. veebruaril 2022. Hoolimata Venemaa Jalgpalli Liidu liikmesuse peatumisest on UEFA jätkanud rahaliste solidaarsustoetuste maksmist Venemaa Jalgpalli Liidu kaudu Venemaa klubidele:
- 2022/23 hooajal: 3,305 miljonit eurot
- 2023/24 hooajal: 3,381 miljonit eurot
- 2024/25 hooajal: 4,224 miljonit eurot
Samal ajal blokeerib UEFA (st UEFA kasutatavad Šveitsi pangad) solidaarsustoetuste väljamakseid Ukraina klubidele. Ukraina klubid (sh Tšornomorets, Metalurh, Metalist 1925 jt) on esitanud ametlikke kaebusi UEFA presidendile Aleksander Ceferinile, kuna nende enda solidaarsustoetused on viibinud või blokeeritud Šveitsi pankade poolt, viidates asjaolule, et klubid tegutsevad “sõjatsoonis”.