Elering kinnitas sagedusreservide pikaajalise soetamise riigihanke edukateks pakkujateks viis ettevõtet, kelle pakutavate reservide maht on 236 megavatti ja pakutud hinnavahemik 15,1 kuni 28,5 eurot megavati kohta tunnis.
Riigihankel valis Elering edukaks pakkujaks Gren Tartu kaks gaasijaama (30+30 megavatti, hind 15,1 ja 28,5 eurot), Utilitas Tallinna Soojuse gaasijaama (26 megavatti, hind 16,88 eurot), Enery Portfolio Optimization Estonia akusalvesti (25 megavatti, 17,38 eurot), Novedigi akusalvesti (25 megavatti, 20,87 eurot) ja Enefit Industry Narva plaanitava gaasijaama (100 megavatti, 28,5 eurot).
Kokku laekus 13 pakkumust 677 megavatile. Hanke tulemus on sellisel kujul lõplik, kui kõik võitjad on Eleringiga lepingu sõlminud, ütles Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp. Edukate pakkujatega saab lepingud sõlmida pärast 14-päevase ooteaja möödumist.
Pakkumused tegid, kuid edukaks ei osutunud Enefit Green, Sunly, Virumaa Energeetika, Kiisa Energia ning ühispakkumuse teinud Derivaat NH3 Power ja Alexela.
“Lepingute kiire sõlmimine on kriitiline, kuna elektrijaamade ehitamise turul on buum ja hankel osalejad peavad andma elektrijaamade ehitajatele pikema viivituseta kinnituse, et eelkokkulepped jaamade rajamiseks ka tegelikkuses realiseeruvad,” lausus Sapp.
Hankel edukaks osutunud pakkujad tuvastati muu hulgas hindamismetoodika alusel, mille järgi ei tohi sagedusreservi teenuse kogukulu (turuhind pluss Eleringi makstav kompensatsioon) ületada 50 miljonit eurot aastas.
Hanke võitjatega sõlmib Elering kahepoolsed hinnavahelepingud. See tähendab, et Elering maksab pakkujatele kinni hinnavahe, kui reservide turuhind on lepingus fikseeritud hinnast madalam. Kui reservide turuhind on lepingus fikseeritud hinnast kõrgem, siis maksab pakkuja vahe Eleringile. Seega, kui turuhind on kõrge, siis Eleringile kulu ei teki, kui aga väga madal, siis küll.
Hankega seotud kulu sõltub seega reservide turuhinnast tulevikus. “Käesoleva aasta reservide turuhinna põhiselt Elering hanke võitjatele täiendavat kompensatsiooni maksma ei peaks, kuna sama reservi keskmine hind on olnud 54 eurot megavati kohta tunnis,” märkis Sapp.
Elering hakkab hanke võitjatelt reserviteenust ostma hetkest, kui hanke võitjad alustavad pakkumiste tegemist sagedusreservide turule. Võitjatel on kohustus alustada pakkumiste tegemist hiljemalt viie aasta möödumisel lepingu sõlmimisest. Lepingud reservide pakkumiseks kehtivad kuni 2033. aasta sügiseni.
Sagedusreservide võimsusturg käivitus selle aasta veebruaris, kui Balti riigid lahkusid Venemaa kontrollitud elektrivõrgust ja ühinesid Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Praegu ostab Elering reservide võimsust lühiajaliselt ehk üheks päevaks ette. Kui praegu katab Elering sagedusreservi kulud ülekoormustulust, siis uuest aastast hakkab kulude katmine toimuma elektriarvetele lisanduva tasakaalustamisvõimsuse tasu kaudu.
Hanke tulemusel sõlmitavad lepingud kindlustavad reservide olemasolu ettenähtava kuluga pikemaks perioodiks ette. Võimaluse reservide pikaajaliseks hankimiseks andis Euroopa Liidult saadud erand. Hange sagedusreservide pikaajaliseks ostmiseks algas eelmise aasta juulis.
Praegu kaetakse suurem osa Eesti mFFR-i ehk manuaalse sageduse taastamise reservi vajadusest Kiisa elektrijaamaga, mis osaleb turul Euroopa Liidu eriloaga ning sekkub vaid siis, kui pakkumustest on puudus. Kiisa elektrijaam saab nõnda sagedusturul osaleda 2028. aastani, mil eriluba lõppeb, siis on riigil plaan jaam maha müüa.