Pensionikeskuse andmete järgi oli Eesti teise samba pensionifondide mulluse tootluse keskmiseks 6,9 protsenti. Kolmanda samba fondide tootlus oli mullu 8,8 protsenti.
Kuigi see jääb alla mullusele, mil teise ja kolmanda samba fondide tootlus kokku oli keskmisena lausa 18,5 protsenti, siis ajaloolisest keskmisest, mis on alla viie protsendi, oli see siiski kõrgem.
Pensionikeskuse andmetel olid mullu suurima tootlusega LHV pensionifondid: teises sambas oli Julge tootlus oli 16,6 protsenti, Ettevõtliku tootlus 13,3 ja Indeksi tootlus 11,4 protsenti; kolmandas sambas pensionifondi Aktiivne III tootlus 17,6 protsenti.
LHV Varahalduse fondijuht Kristo Oidermaa nimetas mullust panga pensionifondide jaoks väga edukaks. Kõrge tulemuse tagasid investeerimisportfelli aktsiainvesteeringud, mis erinevad tavapärastest indeksitest, lausus ta.
“Oleme aastaid suurelt panustanud kulla hinnatõusule ja 2025. aastal tõusis fondide füüsilise kulla investeering enam kui 40 protsenti ning kullakaevandajate aktsiate hinnad enam kui kahekordistusid. Lisaks läks väga hästi panustel Euroopa pangandussektorile, globaalsetele vasekaevandusettevõtetele ning traditsioonilistele energiasektori ettevõtetele, nagu Fortum Soomes. Tänu neile investeeringutele suutis LHV pensionifondide aktsiaportfell märgatavalt edestada aktsiaturgude tootlust,” lausus Oidermaa.
Suur mõju LHV heale tulemusele oli ka USA dollari nõrgenemisel euro vastu, lisas ta. “LHV fondides on USA dollari languse risk maandatud finantsinstrumentidega ja seetõttu meie fondid kaotusi ei kandnud. Küll mõjutas dollari langus USA indeksite tootlust Euroopa investori jaoks,” märkis Oidermaa.
Luminori teise samba fondide tootlus oli mulluse Eesti keskmise juures. Edukaim oli Luminor Indeks pensionifond, mile tootlus oli 7,8 protsenti.
SEB pensionifondidest olid edukaimad 18+, 55+ ja pensionifond indeks, mille kõigi tootlus jäi 7,5 ja 8 protsendi vahele.
SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev ütles ERR-ile, et lõppenud aasta oli aktsiaturgudel eriline selle poolest, et veduriteks ei olnud enam USA tehnoloogiagigandid, vaid parimad tulemused tulid hoopis Euroopa pangandussektorist. “Siinse europõhise investori jaoks haukas ligi 12 protsendipunkti USA aktsiate tootlusest maha dollari nõrgenemine,” märkis ta
Võrklaev ütles, et aktiivselt juhitavates pensionifondides hoidsid nad enamiku aastast tavapärasest kõrgemat aktsiate osakaalu.
“Teemainvesteeringutest lisasime Euroopa pankade, ehitussektori ja materjalitööstuse aktsiaid, arenevate turgude aktsiaid, USA väikeettevõtete aktsiaid. Võlakirjadele keskenduvatest fondides leidsime tulusaid võimalusi muuhulgas ka meie regioonis tegutsevate finantsettevõtete võlapaberites. Läbi erinevate erakapitalifondide omandasime osalusi näiteks Eesti Keskkonnateenuste AS-is ja mitmes varajase faasi iduettevõttes,” lausus ta.
Swedbanki parima tootlusega fondid olid 1970–79 sündinutele ja 1980–1989 sündinutele (7,8 protsenti).
Pekk: Eesti inimesed saavad õiglasema osa maailmaturu tootlusest
Tuleva kaks pensionifondi, Maailma aktsiate pensionifond ja EPI-II – II samba üldindeks, teenisid mõlemad üle kaheksa protsendi tootlust, Ainuke Eesti pensionifond, mis jäi mullu aastases võrdluses miinusesse, oli Tuleva Maailma võlakirjade pensionifond (-0,55).
Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk ütles ERR-ile, et viimase viie aasta tootlus maailma aktsiaturgudel on tõesti olnud üle 12 protsendi aastas ehk üle keskmise, siis see on vaid osa loost, miks Eesti teise ja kolmanda samba pensionifondide tootlused on paranenud.
“Veel viis-kuus aastat tagasi hoidsid Eesti teise samba fondid kogujate raha enamasti madala tootlusega võlakirjades või lausa pangahoiustel. Omakapitali – näiteks aktsiatesse, kinnisvarasse – oli paigutatud vähem kui 40 protsenti teise samba varast. Seepärast ei aidanud teise samba kogujaid eriti ka toonane aktsiaturgude tubli tootlus: kuigi aastatel 2016–2020 tootsid maailma aktsiaturud 10 protsenti aastas, siis Eesti teine sammas vaid napilt üle kolme protsendi aastas,” lausus ta.
Praegu on omakapitali investeeritud ligi 90 protsenti Eesti inimeste teise samba varast. Kogujate rahast juba üle kolmandiku koguneb madala kuluga indeksfondides, märkis Pekk. “Seepärast on viimase viie aastaga Eesti inimesed saanud oluliselt õiglasema osa maailmaturu tootlusest – teise samba viie aasta keskmine tootlus on olnud ligi kaheksa protsenti aastas,” ütles ta.
Mida toob alanud aasta?
Nii 2025 kui ka 2024 olid fondide jaoks aktsiaturgudel edukad aastad. Kuid pidevalt on räägitud ka sellest, et üldine tõus ei saa olla lõpmatu ning et palju sõltub sellest, kuidas aktsiaturud hindavad IT-maailma hiiglaste perspektiivi.
Võrklaev SEB-st ütles, et kuigi ka mullu räägiti võimalikust mullist tehisaru ettevõtetes, siis hoolimata sellest jätkasid tehnoloogiagigandid tugevalt, teenides miljardeid dollareid. “Nõudluse tulemusena rajati palju uusi andmekeskusi ning hästi läks andmekeskusi varustavate energiavõrkude ehitajatel,” lausus ta.
Kuid alanud aastal ootab SEB, et aktsiaturgude tugevus laieneb tehnoloogiagigantidest mujale – väikeettevõtetesse ja USA-st väljapoole. “Ehkki fundamentaalselt on börsiettevõtted tervikuna tugevatel jalgadel, mööname siiski, et aktsiaturg on üsna kallilt hinnatud,” ütles Võrklaev, kuid lisas, et kallis hinnatase ei ole SEB hinnangul veel piisav tingimus suurema müügilaine vallandamiseks.
Spekulatiivsus tehnoloogiasektoris on endiselt suur, ütles Oidermaa LHV-st. Oma määramatuse lisab ettearvamatus maailma-, eriti USA poliitikas. “Hinnatasemed on aktsiaturgudel jätkuvalt kõrged ja spekulatiivsed positsioonid mingites turutaskutes suured, nagu näiteks AI-buum USA turgudel,” lausus ta.
Pekk ütles, et aktsiad pakuvad pika aja jooksul suure tõenäosusega paremat tootlust kui võlakirjad ja madalad fondikulud jätavad rohkem tootlust omanikule ehk kogujale. “Seepärast usun, et järgmistel aastatel ei jää Eesti pensionifondide keskmine tootlus enam nii palju maailmaturu omale alla,” lausus ta.
Kuid pensionifondide investeerimisstrateegia pole seotud üksnes aktsiaturgudega eduga, sest investeeringuid hajutatakse nii geograafiliselt kui ka instrumentide lõikes. Üha suurem roll on fondides ka Eesti ettevõtetel Oidermaa märkis, et kohalikud kinnisvarainvesteeringud ja võlakirjad Eesti ettevõtetele tagavad portfelli stabiilsuse ka siis, kui ajad on turbulentsed.
“Oleme investeerinud ka erakapitali ehk börsivälistesse ettevõtetesse, mille hinnatasemed pole nii palju kerkinud kui börsiaktsiatel ning nende investeeringute tootlus tuleb peamiselt ettevõtete müügitulude ja kasumite kasvust,” lausus ta.
Graafikul on esitatud teise samba fondid, allikas: pensionikeskus.ee, autor Jaan-Juhan Oidermaa