USA-s puhkesid meeleavaldused pärast juhtumit, kus immigratsiooni- ja tolliameti (ICE) agent tulistas kolmapäeval surnuks 37-aastase naise.
Sotsiaalmeedias levib tulistamisest hulgaliselt erinevate nurkade alt filmitud videomaterjali, mis on seadnud kahtluse alla, kas võimuesindaja jõukasutus oli õigustatud.
Neljapäeval kogunes Minneapolisse ja naaberlinna St. Pauli sadu meeleavaldajaid, kes skandeerisid ja kandsid plakateid, millel nõudsid ICE’i agentide lahkumist linnast.
Toimusid ka kokkupõrked meeleavaldajate ja korrakaitsjate vahel.
Välivormis föderaalagendid, sealhulgas piirivalve eriüksuslased, rivistusid St. Pauli lähedal asuva Bishop Henry Whipple’i nimelise föderaalhoone ette ja püüdsid suunata meeleavaldajaid teisele poole tänavat.
Meeleavaldus St. Paulis Autor/allikas: SCANPIX/Octavio JONES/AFP
CNN-i teatel olid osa meeleavaldajad häälekad, ropendasid ning sõimasid ametnikke natsideks ja mõrvariteks.
Meeleavaldustel tuvastasid korrakaitsjad rahva seas mehe, keda soovisid kinni pidada, ning asusid teda jälitama. Föderaalagendid trügisid meeleavaldajate sekka ja hakkasid rahvahulga tagasihoidmiseks tulistama piprakuule, vahendas CNN.
Tulistamine toimus ajal, mil ametnike sõnul saadeti Minneapolisse umbes 2000 föderaalagenti osana president Donald Trumpi administratsiooni viimasest katsest suruda maha illegaalset immigratsiooni.
Neljapäeva hommikul ehitasid inimesed tulistamispaiga ristmikule barrikaade, kasutades puidust kaubaaluseid, prügikaste, rehve ja liikluskoonuseid.
“See on kaitseks sissesõitvate ja rammivate autode eest,” ütles üks inimene CNN-ile.
Barrikaade valvavad inimesed ütlesid CNN-ile, et kuuluvad Minneapolise ja selle ümbruse immigrandikogukonda.
Võimud ei tõtta agenti hukka mõistma
CNN-i teatel näitavad videod tulistamisest, et olukord pole üheselt mõistetav ning tulistamisele eelnenud sündmuste käik on endiselt ebaselge.
Riiklikud ja kohalikud ametnikud on väite, et tulistamine toimus enesekaitseks, kahtluse alla seadnud.
Sisejulgeolekuminister Kristi Noem kaitses aga agenti, väites, et hukkunud naine üritas ametnikule autoga otsa sõita.
USA asepresident JD Vance kirjutas sotsiaalmeedias: “Selle naise surma võib pidada tragöödiaks, kuid samas tuleb tunnistada, et see on tema enda põhjustatud tragöödia.”
“Ärge sekkuge ebaseaduslikult föderaalsete korrakaitsjate operatsioonidesse ega üritage meie ametnikke autoga alla ajada. Nii lihtne see ongi,” lisas ta.
President Donald Trump nimetas kolmapäeval antud intervjuus The New York Timesile 37-aastase Renee Goodi surmavat tulistamist “jõhkraks olukorraks”, märkides, et Good näis üritavat ICE’i agendile otsa sõita.
“Ma ei taha näha, et kedagi tulistatakse. Samuti ei taha ma näha kedagi karjumas ja üritamas politseinikest üle sõita,” ütles ta väljaandele.
Pärast intsidendist tehtud turvakaamera salvestise vaatamist väljendas Trump aga ebamugavust. “See on kohutav vaatepilt,” ütles ta video lõppedes. “Arvan, et seda on õudne vaadata. Ei, mul on valus seda näha.”
Kui presidendilt uuriti, kas ametniku reaktsioon oli ülemäärane, süüdistas Trump hoopis endise presidendi Joe Bideni immigratsioonipoliitikat.