Eesti senistest venekeelsetest koolidest suur osa ei anna lastele siiani piisavat eesti keele oskust, tõdes haridus- ja teadusminister Kristina Kallas neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
Kahjuks veel ka 30 aasta järel tuleb selle teemaga tegelda, sest olukord ei ole oluliselt paranenud võrreldes 10, 15 või 20 aasta taguse ajaga, ütles Kallas, kommenteerides eelmise aasta lõpus meedias taas üles tõstetud probleemi seoses venekeelsete koolide lõpetajate kehva eesti keele oskuse tasemega.
Kallase sõnul selgus 2025. aasta kevadel põhikooli eesti keel teise keelena tehtud lõpueksamite tulemustest, et Eesti 60 venekeelsest koolist ainult neljas koolis saavutas 80 protsenti või rohkem lapsi nõutava B1 taseme ja ainult ühes koolis, saavutasid kõik põhikooli lõpetajad B1 taseme.
“See näitab seda, et valdavas enamuses koolides ehk 56 koolis vähemalt iga viies laps B1 taset ei saavuta, väga suures hulgas koolides ei saavuta pooled lapsed või üle poole lastest B1 eesti keele oskuse taset,” tõdes haridusminister.
Sama probleem ilmneb ka neljandate klasside üleminekul eestikeelsele õppele, lisas Kallas.
“Kui me teame, et kõnekeele omandamiseks peaks kuluma üks kuni kolm aastat, inimene peab oskama selles keeles rääkida, kui ta on seda õppinud üks kuni kolm aastat, siis neljandaks klassiks peaks vähemalt õppekava järgi olema lastel omandatud eesti keel sellisel tasemel, et nad on võimelised kõnelema selles keeles vähemalt algtasemel,” rääkis ta. “[Aga] see, mida on eestikeelsele õppele üleminek neljandates klassides näidanud, on see, et ka selle kolme aastaga, esimesest kolmanda klassini õppides, eesti keelt tegelikult ka sellel baastasemel ei omandata. Ehk siis neljandatesse klassidesse saabuvatel lastel tegelikult eesti keele oskust ei ole praktiliselt üldse.”
Olukorra lahendamise võimalusi on ministri sõnul ministeeriumis arutatud ning ühe lahendusena plaanitakse sel aastal alustada koolijuhtide atesteerimisega.
“Esimesel aastal võtame eritähelepanu alla just üleminekukoolide koolijuhtide atesteerimise ja tagasisidestamise ja analüüsime ka koolijuhtimise tasandil tehtud otsuseid, mis toetavad või ei toeta eestikeelsele õppele üleminekut ja eesti keele õpet,” rääkis Kallas.
Minister avaldas tänu neile neljale koolile, mis eesti keelt hästi õpetasid, märkides, et neist kolm on Tallinnas ja üks Tartus ja üks kool, kus kõik lapsed saavutavad keeleoskuse, on erakool.
“Ilmselt tuleb õppida ka sellelt erakoolilt, mis moodi õppetööd korraldada niimoodi, et õpiväljundid eesti keeles ka saavutatakse,” tõdes ta.
“Nii et hariduses on ka sel aastal suureks ülesandeks jätkuvalt eesti keele õppe tulemuste parandamine senistes venekeelses koolides ja võtame selle uuesti ja veel kord ja veel kord ja veel kord fookusesse ja tähelepanu alla,” lubas ta.