Põhitõde, mida ei saa eirata, on, et tööandja on reeglina isikuandmete töötleja. Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane ja eesmärgipärane. Varjatud jälgimine on keelatud. Töötaja peab teadma, et kaameraid kasutatakse ja põhjust, miks neid kasutatakse.
Kui kaamera vaatevälja jääb töötaja, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, on tegemist isikuandmete töötlemisega. See tähendab, et tööandjal peab olema tehtud õigustatud huvi analüüs, paika pandud andmete töötlemise ja hoiustamise tingimused ning töötajad selgelt ja arusaadavalt teavitatud.
Milleks kaameraid tohib kasutada?
✅ Isikute ja vara kaitseks
✅ Turvariskide ennetamiseks (nt vargused, vandalism)
Milleks neid ei tohi kasutada?
❌ Töötajate pidevaks jälgimiseks terve tööaja vältel
❌ Tootlikkuse mõõtmiseks
❌ Vigade „välja noppimiseks“
❌ Distsiplineerimiseks või surve avaldamiseks
❌ Videote jagamiseks omavahelistes vestluses või kolmandatele isikutele
Näide elust enesest
Töötaja töötas poes, kus on kaamerad. Teda küll teavitati kaamerate olemasolust, kuid talle ei selgitatud täpseid eesmärke ega antud võimalust tutvuda asjakohaste dokumentidega.
Ajapikku selgus, et kuigi kaamerad võiksid olla paigaldatud varguste ennetamiseks, täitsid nad tegelikkuses süngemat eesmärki: töötajate kontrollimist. Jälgiti puhkeruumis ja isegi tualetis käimist.
Juhataja vaatas kaameraid kodust või telefonist, salvestas ja jagas videoid töötajate omavahelises vestluses, kus oli ka kolmandaid isikuid.
Töötaja pöördus tööinspektsiooni, sest sellekõige tulemusel oli halvenenud tema vaimne tervis – tekkinud olid ärevus ja paanikahood.
Tööinspektsioon toonitab, et selline praktika ei ole inimlik ega seaduslik. Turvalisus ei tohi tulla töötaja vaimse tervise ja põhiõiguste arvelt.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)