Välisminister Margus Tsahkna hinnangul kinnitavad USA presidendi Donald Trumpi viimase aja sammud, et ta on võimeline kasutama jõudu ning see peaks tegema Vene režiimijuhi Vladimir Putini väga murelikuks. Sellest annab muu hulgas tunnistust see, et Venemaalt pole siiani tulnud mingit avalikku reageeringut.
“Vikerhommikus” värskeid välispoliitilisi arenguid kommenteerinud Tsahkna nimetas Vene lipu all sõitnud tankeri kinnipidamist Põhja-Atlandil pretsedendituks, arvestades, et ühe riigi lipu all sõitva laeva võttis teine riik jõuga üle ja see kõik toimus neutraalsetes vetes.
“Aga samal ajal me teame seda, et veeti ju ikkagi sanktsioneeritud kaupa ja ausalt öeldes need viimaste päevade sammud, mida Trump on teinud jõudu kasutades, panevad ikkagi Putini, ma arvan, tõsiselt muretsema,” rääkis Tsahkna, juhtides tähelepanu ka asjaolule, et Venemaa ei ole seni sündmusele avalikult reageerinud.
“Varem on ju Putin kogu aeg mänginud jõukasutuse ähvardusega ja kõik on alati kohe tõmmanud tagasi, et jumala eest, ärme midagi teeme, et äkki eskaleeritakse. Aga see konkreetne juhtum oli ka ju eriliselt Venemaa tähelepanu all, kuhu saadeti ka Vene allveelaev ja sõjalaevad,” selgitas Tsahkna.
Ajakirjaniku küsimuse peale, miks Vene lipu all sõitnud tankeri USA kontrolli alla võtmine nii jõuliseks reaktsiooniks kujunes ning kas äkki võisid alusel olla Vene luuretehnika või isegi ametnikud, vastas Tsahkna, et ta ei imestaks, kui laevalt leitaks igasuguseid huvitavaid asju. Praegu pole detailid teada, aga välisminister avaldas lootust, et ehk saab ta midagi täpsemalt teada näiteks neljapäevases valitsuse julgeolekukabinetis.
“Aga see näitab ikkagi, et pinged on väga kõrged. Ja teiseks, et Trump on võimeline kasutama jõudu. Ta on seda teinud Iraanis, ta tegi seda Venezuelas, ta on osalenud päris mitmetel erinevatel operatsioonidel ja nüüd samamoodi see tankerikeiss. See ei ole ka mingisugune lihtne poliitiline mäng. Ju siis mingisugused erihuvid on,” rääkis Tsahkna.
Välisminister Tsahkna möönis, et Trumpi poliitika Venemaa suhtes on olnud väga heitlik ning Eesti on olnud mures, kas ja mis tingimustel lepitakse üldse USA ja Venemaa vahel mingid asjad kokku üle meie peade. Nähes nüüd äsjaseid sündmusi tuleb Tsahkna sõnul keskenduda sellele, mida meie ise saame teha: see on oma kaitsevõime tõstmine, Euroopa tugevdamine ja NATO liitlassuhete hoidmine.
Tsahkna sõnul võib Moskva mittereageerimisest tankerijuhtumile välja lugeda mitu asja. “Esiteks, Putin on ju ähvardanud ja mänginud lääne hirmude peale aastaid. Iga kord küll olukord muutub keerulisemaks, aga ta leiab mingisuguse uue relva, mis kannab tuumalõhkepead, teeb mingi katsetuse ja siis kõigil püksid sõeluvad püüli, vabandust. Aga praegu ta on väga selgelt aru saanud, et tal tasub Trumpi karta, et Trump kasutabki jõudu. Ja oleme ausad – viimase aasta jooksul on Venemaa ju rahvusvahelisel tasemel oma nägu kaotanud väga kõvasti,” märkis Tsahkna, tuues näiteks nii Iraani, Venezuela kui ka Põhja-Korea, kes on olnud sunnitud möönma, et liitlasena pole Venemaalt tuge oodata.
“Teiseks, ma arvan, et Putin reaalselt kardabki Trumpi. Ilmselgelt Putin on ju oluliselt nõrgemas positsioonis, ta on seotud Ukraina sõjaga, kus ta ei ole suutnud sisulist läbimurret tekitada sõjatandril ja praegu selles võtmes ongi huvitav vaadata, et mis siis tegelikult on Venemaa reaktsioonid, kas ta tegelikult julgeb ja suudab midagi vastu käia või ei suuda. Tänaseks hetkeks ei ole suutnud,” sõnas Tsahkna.
USA suhe Euroopaga on muutunud tingimuslikuks
Välisminister meenutas, et aastaid on räägitud, et USA võiks ka sõja Ukrainas jõupositsioonilt ära lõpetada.
“Venemaa tuleb võtta ja panna jõhkra surve alla. Venemaa majandus tegelikult ei ole niivõrd tugev. Kui Ameerika Ühendriigid nüüd selle Grahami sanktsioonipaketi täie jõuga jõustaks ja lisaks sellele Euroopa ju paneb lähiajal juurde 20. sanktsioonipaket, siis ma arvan, et Venemaal on ikka tõsised probleemid.”
Tsahkna meenutas, et Grahami pakett tähendab ka teiseseid sanktsioone ehk sanktsioone nende riikide vastu, kes ostavad naftat ja gaasitooteid Venemaalt. “See on Hiina, see on India, see on Brasiilia. Nii et vaatame, mis edasi saab. Ega ma enne seda kõike ei usu, kui see teoks saab,” lausus Eesti välisminister.
Tsahkna kinnitusel on USA Eestile endiselt strateegiliselt ülioluline partner. “Ta on meile sõjaliselt ja julgeolekupoliitiliselt väga oluline partner. Me lihtsalt peame aru saama, et Ameerika Ühendriikide suhe Euroopaga ei ole enam tingimusteta, vaid ta on tingimuslik ja see tingimus on see, et me peame ise olema tugevamad, me peame ise panustama üha rohkem ja võtma ise rohkem vastutust,” rõhutas Tsahkna, lisades, et mullused arvukad visiidid USA-sse jätsid talle mulje, et Eestil ja Balti riikidel on seal mingi eristaatus, kuna nad mitte ainult ei räägi, vaid ka reaalselt panustavad oma kaitsesse viis protsenti.
Peatudes USA ja Gröönimaa teemal kinnitas Tsahkna, et Eesti selge seisukoht on see, et me absoluutselt ei aktsepteeri jõuga territooriumite muutmist, olgu see liitlaste või mitteliitlaste suhtes.