Heinsoo sõnul hõlmab tema töö Balti riikide poliitikajuhina nii siseriiklike küsimusi kui ka Euroopa Liidust tulevaid erinevad nõuded, nagu näiteks platvormitöö direktiiv ja selle jõustamine Boltis.
“Eesmärk on teha nii, et kõik oleks seadusele vastav,” lausus Heinsoo.
Siseriiklikult on Heinsoo sõnul eri riikides eri küsimused: Eesti puhul on neid pigem vähem, Läti ja Leedu puhul natukene rohkem.
“Boltil on teatavasti eri ärisuundade vertikaalid ja nendes on eri küsimused. Läti poolel on probleem olukord taksonduses, kus taksojuhtidel on mure liisitud autodega – liisitud autosid ei saa kasutada ja see takistab paljudel potentsiaalsetel juhtidel teenust pakkuda,” sõnas Heinsoo.
Leedus on aga uute seaduste kohaselt kohustus kõigil inimestel elektritõukerattaga sõites kiivrit kanda.
“See tähendab Boltile, et tõukeratta rendifirmadel tuleb pakkuda tõukeratta renditeenuse kasutajatele lisaks ka kiivreid. See tekitab mõistagi palju tehnilisi küsimusi kiivri tõukeratta külge kinnitamisest, vargustest ja muust, mida tuleb aidata lahendada,” lausus Heinsoo.
Kuigi nagu väljaanne Euractiv kirjutas 2024. aastal, tegi Bolt agressiivset lobitööd ning kirjutas valmis isegi Eesti valitsuse seisukoha tööversiooni, et Eesti oleks vastu Euroopa Liidu platvormitöö direktiivile ning leiaks vastasseisule teiste liikmesriikide seast toetajaid, ütles Heinsoo nüüd, et praegusel hetkel Bolt platvormitöö direktiivi vastuvõtmises probleemi Eestis ei näe, sest seniseid praktikaid nad muutma ei pea.
“Meile teadaolevalt võtab Eesti platvormitöö direktiivi üle täpselt nii, nagu on Euroopa Komisjoni poolne tulemus, ja see on Bolti jaoks vastuvõetav. Bolt ei vaidle ega nõua eritingimusi. Meile teadaoleva info pealt ei too Boltile direktiivi ülevõtmine Eestis kaasa suuremaid muutuseid, kui siis minimaalselt tehnilisi kohandusi,” selgitas Heinsoo.
Direktiivi üks peamisi eesmärke on tagada, et platvormitöötajad töötaksid õigete, töö sisule vastavate lepingutega. Näiteks kui platvormitöötaja töö vastab töövõtja omale, siis peab platvorm temaga sõlmima töölepingu, mis tagab töötajale seaduses ettenähtud suurema kaitse, sealhulgas peab tööandja maksma tema eest sotsiaalmaksu ja tagama vähemalt miinimumpalga.
Heinsoo sõnul Bolti kullerid ja taksojuhid nende töötajad pole.
“Bolti platvorm pakub teenust ja need, kes seal toimetavad, on ettevõtjad. Meil on ainult OÜ-d, FIE-d ja ettevõtluskonto kaudu toimetavad juriidilised isikud. Sellest tulenevalt Bolt ei pea tänase teadmise kohaselt sotsiaalmaksukohustust võtma,” lausus Heinsoo.
Küsimusele, kas ministeeriumides ja ametnike hulgas on eri arvamusi selle kohta, kas Bolt on tegelikult tööandja, vastas Heinsoo, et selle küsimuse peab küsima ministeeriumidelt.
“Ma tajumise põhjal ei tahaks kommentaari anda. Mina ei tegelenud oma varasemas töös MKM-is platvormitöö direktiiviga. Meie toimetasime ainult VAT in Digital Age (ViDA, Euroopa Liidu käibemaksu puudutav meetmete pakett – toim.) ja e-arvete fookusega, aga see ei ole kuidagi seotud platvormitöö direktiivi ja selle küsimusega,” lausus Heinsoo.
Heinsoo ei näe, et tema liikumisel MKM-ist Bolti võiks mõnes küsimuses tekkida tal huvide konflikt.
“Ma ei näe seda. Usun, et Eestis on väga palju inimesi, kes on varem töötanud riigisektoris ja nüüd töötavad erasektoris või vastupidi. Arvan, et see on täiesti normaalne, et inimesed liiguvad, ja Bolt ei ole ainukene, kuhu on tulnud inimesi avalikust sektorist ja kust on mindud tagasi. Kindlasti on neid ettevõtteid veel palju. Varasemalt ministeeriumis töötades oli huvide konflikt igapäevane küsimus. See on minu jaoks lisaks moraali küsimus ja jälgin iga päev, et selliseid küsimusi ei tekiks,” selgitas ta.
2024. aastal kirjutas ERR, et Bolti koostatud Eesti valitsuse seisukoha tööversioon jõudis MKM-i endise Bolti töötaja, nüüdse MKM-i asekantsleri Sandra Särava kaudu, kes saatis selle kirja küll edasi, märkides, et ta ise ei soovi Bolti puudutavate teemadega tegeleda, kuid lisas siiski, et Eesti ettevõtjaid peaks toetama. Seda ega teisi Boltiga vahetatud kirju Särav ega tema kolleegid MKM-i dokumendiregistris ei registreerinud. Enda sõnul ei teinud nad seda teadmatusest.
MKM: rahulolematu töötaja pöördugu töövaidluskomisjoni
MKM-i töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets selgitas ERR-ile, et platvormitöö direktiiv defineerib digitaalse tööplatvormi nelja peamise kriteeriumi kaudu ja lähtudes nendest vastavad mitmed Eestis tegutsevad takso- ja kullerteenuse platvormid, sealhulgas Bolt, sellele definitsioonile ja peavad direktiivi järgima.
“Direktiivi peamine eesmärk ei ole määrata, et kõik platvormitöötajad peaksid olema kindlasti kas töötajad või teenuseosutajad, vaid et nende leping oleks õige. Kui platvorm juhib ja kontrollib olulisel määral töö tegemist, peaks poolte vahel olema sõlmitud tööleping, mis tagab inimesele ka sotsiaalsed garantiid,” sõnas Rahumets.
“Aga kui töötegija on oma tegevuses päriselt iseseisev, on põhjendatud tegutsemine iseseisva teenuseosutajana, näiteks eraettevõtjana,” lisas ta.
Rahumets ütles, et kui mõnel platvormitöötajal, näiteks mõnel Bolti kulleril, on kahtlus, et leping ei vasta tema tegelikule tööle, on tal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.
“Järelevalvet teeb ka tööinspektsioon. Nad teevad seda, nagu jõuavad, kuid inspektsioon reageerib ka vihjetele,” lausus Rahumets.
Platvormitöö direktiiv jõustub tänavu 2. detsembril. Selleks ajaks tuleb see Eesti õigusruumi üle võtta.