Tallinna linnapea Peeter Raudsepa sõnul tuleb pealinnal osadest plaanitud investeeringutest tuleb loobuda ka seetõttu, et kommunaalamet ei suuda kõiki projekte ellu viia. Euroraha olemasolu jalgrattateede projektides ei saa olla põhjenduseks, miks kindlasti neid ehitama peab, ütles linnapea ERR-ile antud usutluses.
Mitmed Tallinna endised juhid on tunnistanud, et tegelikult on Tallinna linna investeerimisvõimekus umbes 200 miljonit eurot aastas ehk 100-miljoniline kärbe enam-vähem taandubki sellele, kui palju linnaametid, eelkõige kommunaalamet, suudavad ellu viia. Kas ka see on üks põhjus, miks investeeringuid tehakse vähem?
See kindlasti ei ole ainus põhjus, kuid see on üks põhjus. Tänane linnavõim tahab olla realistlik – see tähendab, et planeerime ja võtame ette nii palju asju, kui me ka reaalselt ära teha jõuame.
Olen kursis, et möödunud aastal suudeti investeeringute plaanist täita napilt üle poole. Täpsed numbrid selguvad peagi, aga see on see suurusjärk.
Investeeringute strateegia ei ole ju tegelikult nii konkreetne plaan nagu ettevõtluses, kus on täpselt paigas, millistesse objektidesse ja mis ajaks me investeerime.
See paistab tegelikult välja nagu üks soovide nimekiri, kus tihtipeale ei olegi võimekust investeeringut ära teha, pole katteallikat ega ka sisulist põhjendust, miks seda üldse nii kallilt tegema peab. Seetõttu ongi tänase linnavalitsuse seisukoht olnud, et me käime need sajad read ühekaupa läbi ja jõuame nädala lõpuks tulemuseni, mida me sealt kinnitame.
Kas aluseks on eelmise linnavalitsuse poolt kõikidest ametitest kokku kogutud soovid, mille ridasid te praegu vaatategi?
Võtame ikkagi need read, mis on kunagi algatatud, mis on pooleli või mis on perspektiivi kirjutatud. Kui me peame midagi liiga kalliks või toretsevaks, siis oleme paigutanud selle punase koodi alla ja me ei tee seda.
Lisaks kui mingi asi jääb ära või me lükkame selle mingil põhjendusel edasi, siis langeb ära ka vajadus tegeleda ettevalmistavate tegevustega. Realisti pilguga asjadele vaadates saame hoida kokku kõikvõimalikke planeerimise, projekteerimise ja konkurssidega seotud kulusid, mis on linna eelarves siiski märgatavad summad. Sellega tuleb tegeleda.
Mis on teie arvates need ilusad asjad, mille peale raha ei peaks praegusel ajal kulutama? Abilinnapea Kristjan Järvan rääkis mõnest jalgrattateest, aga mis on teie jaoks see “ilus asi”, mille peale ei peaks raha kulutama?
Ega ma ei taha praegu, kui asjad on pooleli, nendest konkreetselt rääkida. Aga kui mõned asjad on planeeritud liiga kallilt ja selleks ei ole põhjendatust, siis tuleb linnakodanike maksurahasse säästlikult suhtuda ja need asjad ümber vaadata.
Kas tulevad ka personalikärped?
Mõningad kindlasti.
Kas räägime mõnest inimesest või kümnetest? Eelmine linnapea koondas ju tegelikult sadu inimesi.
Sellest räägime ka nädala pärast. Sadu inimesi kindlasti ei koondata.
Paljud linlased on mures, et jalgrattateede ehitus võib pooleli jääda. Neid ehitatakse ju enamasti Euroopa Liidu rahadega, seega sealt mingit kokkuhoidu ei teki, kui te otsustate ehituse ära jätta?
Kui on olemas välisrahastus, siis kaasneb sellega ka omafinantseering. Me tahame väga täpselt näha, mida me selle enda investeeritud raha eest saame.
Meil ei ole sellist lausalist lähenemist, et kui kuskil on Euroopa raha taga, siis me selle kindlasti ära teeme – sellist kiusatust me ei põe.
Mis te Liivalaia tänavaga edasi teeksite?
See tuleb uuesti projekteerida.
Vana projekti eest tuleb enne ära maksta 600 000 eurot. Ja siis hakkate uuesti projekteerima?
Ilmselt tuleb nii mõnigi asi ümber projekteerida.
Võin kinnitada, et see ei ole kaugeltki kõige kallim projekt, mis ei pruugi realiseeruda. Aga nendest räägime järgmine kord.